Keskkonnahoidlikud riigihanked

Keskkonnahoidlike hangete põhieesmärk on vähendada toodetest ja teenustest põhjustatud negatiivset keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmisest, kasutamisest kui ka kasutusest kõrvaldamisest, s.t kogu toote/teenuse olelusringi jooksul. Nii on võimalik vähendada riske inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale.

UUDISED

Tekkivad küsimused keskkonnahoidlike riigihangete kohta on võimalik esitada läbi keskkonnahoidlike riigihangete kasutajatoe!

Määrus nr 6 "Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused"

Õppevideo YouTubes: "Keskkonnahoidlik mööbli hange riigihangete registris"

Õppevideo YouTubes: "Keskkonnahoidlik puhastusteenuste hange riigihangete registris"

Õppevideo YouTubes: "Keskkonnahoidlik IT hange riigihangete registris"

Alates 01.01.2022 muutus riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber).

24.02.2023 jõustus keskkonnaministri määrus nr 6 "Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused", mis sätestab tingimused, kuidas hankida keskkonnahoidlikult kergsõidukeid, veokeid ja busse.

Mis on keskkonnahoidlik riigihange?

Keskkonnahoidlik riigihange (KHRH, inglise keeles Green Public Procurement) tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. KHRH rakendamise õiguslik alus tuleneb Euroopa Liidu (EL) õiguspoliitilistest dokumentidest ja õigusaktidest.

Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane avaliku sektori läbiviidud hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada. Keskkonnahoidlikke tingimusi saab kasutada kõikides riigihanke etappides. Keskkonnahoidlikke tingimusi saab lisada hankelepingu eseme tehnilisse kirjeldusse, kvalifitseerimistingimustesse,  hindamiskriteeriumitesse ning hankelepingu tingimustesse.

Keskkonnahoidlikud toode ja teenus ei ole pelgalt keskkonnasõbralik toode ja teenus, vaid ka kvaliteetne, energia- ja ressursitõhus, taaskasutatavast või hoopis taaskasutatud materjalist toodetud, ökoinnovaatilised jne. Seejuures on oluline, et hankimisel arvestatakse toote peamiste keskkonnamõjudega  ning tervikliku elutsükliga. Näiteks energiat tarbivate seadmete hankimisel, tasub arvestada sellega, kui palju tarbib see seade energiat kasutamise perioodil, sest just kasutamise faas omab üht suurimat keskkonnamõju. Keskkonnahoidliku riigihanke üks eesmärk on ka läbi avaliku sektori tarbimise mõjutada erasektorit keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma. Seeläbi muutuks kogu turg keskkonnahoidlikumaks.

Kahjuks on keskkonnahoidlike riigihangete osakaal kõigist riigihangetest veel väike ning hankijatele seostub see eeskätt suurema raha- ja ajakuluga. 2020. aastal viidi Eestis läbi 8323 riigihanget. Riigihangete maksumus oli 3,7 miljardit eurot, mis moodustab 14% SKPst ja 32% riigieelarvest. Ametlik statistika näitab, et vaid 4,5% hangete koguarvust ja 16% hanke kogumaksumusest moodustavad keskkonnahoidlikud riigihanked. Samas näitas juriidiline analüüs, et paljuski pole hankijate hirmud põhjendatud. Uuringutes on leitud, et keskkonnasäästlikud tooted on tavapäraste toodetega konkurentsivõimelised 11 peamises ostuvaldkonnas 15-st, sealhulgas sülearvutid, puhastusteenused, värvid ja töörõivad.  Keskkonnahoidlikel toodetel võib olla madalam ostuhind, kuna nende mõju keskkonnale on väiksem, tarbides sageli vähem energiat ja toorainet ja/või tekitades vähem jäätmeid, nii et sellega seotud tootmiskulud on väiksemad.

Kui meie lehel olevatest abivahenditest ja juhenditest vajalikke vastuseid ei leia, aitab Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond, kes nõustab riigihangete seaduse rakendamise küsimustes. Pöördu meilitsi [email protected] või telefonitsi 611 3701.

Milleks keskkonnahoidlik riigihange?

Avalik sektor on suur tarbija ning riigihangete kasutamine horisontaalsete eesmärkide kandjana on suund, mille poole maailmas ja ELis liigutakse. Keskkonnahoidlike aspektide kasutamine riigihangetes on üks viis, kuidas propageerida keskkonnahoidlikku mõtteviisi ning tagada vähemalt avalikus sektoris keskkonnasäästlik ressursside kasutamine. Eestis moodustab avaliku sektori kogutarbimine Eesti sisemajanduse koguproduktist 14-16 protsenti.

Arvestades, et riik tarbib suurema osa maksumaksja rahast, tuleb seda teha vastutustundlikult ja jätkusuutlikult ning kogu ühiskonna huve arvestades. Just avaliku sektori asutused peaksid olema eeskujuks ja suunanäitajaks keskkonnahoiu tagamisel. Ka vastutustundliku ettevõtluse kujunemisele saab riik kaasa aidata keskkonnahoidlike riigihangetega – ostes tooteid ja tellides teenuseid, mis vastavad keskkonnahoidlikele kriteeriumitele.

Euroopa Liidu kogemus kinnitab, et keskkonnahoidlikud hanked suudavad oluliselt mõjutada turul pakutavaid tooteid/teenuseid, mille tulemusena muudavad ettevõtted oma tootmise, tooted ja/või teenused keskkonnahoidlikumaks. Sellised tooted on tavaliselt valmistatud võimalikult tõhusa loodusvarakasutusega ja vähe saastates ning neil on minimaalne mõju keskkonnale nii kasutusajal kui ka kasutusest kõrvaldamisel. Näiteks võib tooteid valmistada taaskasutatavast materjalist või kasutada vähem pakkematerjali.

Keskkonnahoidlike riigihangetega soodustatakse keskkonnahoidlikku tootearendust ja uuenduslikkust. Peale selle aitavad sellised hanked kokku hoida raha (kaitstes samas keskkonda), kui valitakse näiteks energiasäästlikum elektroonikaseade, vähendatakse hilisemat energiatarvet jms.

Alates 01.01.2022 muutus riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber) ja 24.02.2023 jõustus keskkonnaministri määrus nr 6, mis sätestab nõuded keskkonnahoidlike kergsõidukite, veokite ja busside hankimiseks.

Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid

Alates 01.01.2022 jõustus Keskkonnaministri määrus "Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused", millega muutub riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber).

24.02.2023 jõustus keskkonnaministri määrus nr 6 "Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused", mis sätestab tingimused, kuidas hankida keskkonnahoidlikult kergsõidukeid, veokeid ja busse.

Määrused kohalduvad alates lihthanke piirmäärast avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijale. 

Määruse nr 35 tootegrupid ja teenused

  • Lisa 1 Mööbli keskkonnahoidlikud kriteeriumid

  • Lisa 2 Puhastustoodete ja -teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid

  • Lisa 3 Kontori IT-seadmete keskkonnahoidlikud kriteeriumid

  • Lisa 4 Koopia- ja joonestuspaberi keskkonnahoidlikud kriteeriumid

ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid

ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid on välja töötatud selleks, et hõlbustada keskkonnahoidlike nõuete lisamist avalikesse hankedokumentidesse. Euroopa Komisjoni poolt on välja töötatud keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid 20 tooterühma kohta. Keskkonnahoidlike riigihangete rakendamise prioriteetsed tooterühmad on valitud välja mitme kriteeriumi analüüsimise abil, mis hõlmavad järgmist: keskkonna parandamise võimalused; avaliku sektori kulutused; võimalik mõju tarnijatele; võimalus olla eeskujuks era- või äritarbijatele; poliitiline tundlikkus; asjakohaste ja hõlpsasti kasutatavate kriteeriumide olemasolu; kättesaadavus turul ja majanduslik tõhusus. Kriteeriume ajakohastatakse korrapäraselt.

Keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid põhinevad tõenditel, olemasolevatel ökomärgise kriteeriumidel ning tööstuse, kodanikuühiskonna ja liikmesriikide sidusrühmadelt kogutud teabel. Tõendusbaasina kasutatakse kättesaadavat teaduslikku teavet ja andmeid, kasutatakse olelusringipõhist lähenemisviisi ning kaasatakse sidusrühmi, kes kohtuvad, et arutada küsimusi ja saavutada konsensus. Liikmesriikide kasutatavad kriteeriumid peaksid olema sarnased, et vältida ühtse turu moonutamist ja kogu ELi hõlmava konkurentsi vähenemist. Ühiste kriteeriumide kehtestamine vähendab märkimisväärselt ettevõtjate ja keskkonnahoidlikke riigihankeid rakendavate haldusasutuste halduskoormust.

Iga hõlmatud tooterühma kohta on esitatud kahte liiki kriteeriume:

  • põhikriteeriumid – need on välja töötatud nii, et KHRe oleks lihtne korraldada; neis keskendutakse toote keskkonnatoime põhiaspektidele ja nende eesmärk on hoida ettevõtjate halduskulud võimalikult väikesena;

  • lisakriteeriumid – nende puhul võetakse arvesse rohkem keskkonnatoime aspekte või paremat keskkonnatoimet ning need on ametiasutustele, kes tahavad suuremat keskkonnahoidu ja innovatsiooni.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid 26. veebruaril 2014 vastu kaks direktiivi, mille eesmärk on lihtsustada riigihankemenetlusi ja muuta need paindlikumaks. Uute eeskirjade eesmärk on tagada ühiste ühiskondlike eesmärkide suurem kaasamine hankemenetlusse. Need eesmärgid hõlmavad keskkonnakaitset, sotsiaalset vastutust, innovatsiooni, võitlust kliimamuutuste vastu, tööhõivet, rahvatervist ning muid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kaalutlusi.

Uued direktiivid:

Uusi direktiive silmas pidades on Eestis vastu võetud uus riigihangete seadus, millesse on sisse kirjutatud võimalus lisada keskkonnakriteeriumid avaliku hanke protsessi.

Keskkonnanõudeid puudutavad järgmised paragrahvid:

§ 2. Eesmärk
 /---/
2) Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnasäästlike lahendustega.


§ 77. Riigihanke alusdokumendid
/---/
(4) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui asjakohane teave ei ole avaldatud hanketeates, sisaldavad riigihanke alusdokumendid vähemalt järgmist teavet: kõik tulevase hankelepingu tingimused, mis võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid või tööhõivealaseid kaalutlusi/---/.

(6) Kui hankelepingu esemeks on maanteesõiduk, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama tingimusi, mis arvestavad sõiduki kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega.

(61) Kui hankelepingu esemeks olevale mööblile, puhastustootele ja -teenusele, kontori IT-seadmele või koopia- ja joonestuspaberile on kehtestatud keskkonnahoidlikud kriteeriumid, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama tingimusi, mis arvestavad kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega.

(71) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 61 nimetatud keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(72) Käesoleva paragrahvi lõikes 71 nimetatud määrusega kehtestatakse kriteeriumid ja tingimused, kui neid ei ole kehtestatud energiamajanduse korralduse seaduse alusel.


§ 85.  Pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmine

/---/

(3) Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel võtab hankija arvesse eelkõige parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid kriteeriume vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatule, pakkumuse hinda või kulu, sealhulgas hankelepingu täitmisel tõenäoliselt tekkivaid kulusid ja olelusringi kulusid vastavalt käesoleva seaduse §-s 86 sätestatule. /---/(7) Hankija võib hankelepingu hinna või kulu suuruse riigihanke alusdokumentides kindlaks määrata ja hinnata pakkumusi üksnes kvalitatiivsete, keskkonnaalaste või sotsiaalsete kriteeriumide alusel /---/.

§ 86.  Olelusringi kulude arvestamine
/---/
(2) Olelusringis tekkivate kulude hindamisel võtab hankija osaliselt või täielikult arvesse: keskkonnaalaste välismõjudega seonduvaid kindlaksmääratavaid ja rahaliselt mõõdetavaid kulusid./---/
(4) Keskkonnaalaste välismõjude arvestamise meetod peab olema avalikult kättesaadav ja põhinema kontrollitavatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, mis ei pärsi konkurentsi. Kulude kindlaksmääramiseks nõutavad andmed ja dokumendid peavad olema esitatavad hoolsa pakkuja mõistlike jõupingutustega.

§ 87.  Tehnilise kirjelduse sisu
/---/
(2) Asjadele või teenustele esitatavate nõuete loetelu võib hõlmata muu hulgas: keskkonnakaitsenõudeid;/---/
(4) Ehitustöödele esitatavad nõuded võivad hõlmata muu hulgas: keskkonnakaitsenõudeid ja konstruktsiooninõudeid, sealhulgas puuetega inimeste ligipääsemise nõue;/---/

§ 89.  Märgised
/---/
(2) Kui tehnilise kirjelduse aluseks on muu hulgas keskkonnakaitse, sotsiaalsed või muud erinõuded, võib hankija nõuda konkreetse märgise olemasolu, mis tõendab pakutava asja, teenuse või ehitustöö vastavust nõutavatele omadustele tingimuse /---/.

§ 101.  Tehniline ja kutsealane pädevus
/---/
(6) Kui hankija nõuab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 alusel rakendatavate keskkonnajuhtimismeetmete nimekirja esitamist, viitab ta Euroopa keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemile (EMAS) või asjakohastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevatele Euroopa Liidu õigusaktidele või asjakohastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele vastavate asutuste kinnitatud keskkonnajuhtimise standarditele. /---/
 

§ 139.  Tehnilised ja funktsionaalsed nõuded
/---/
(2) Tehnilised ja funktsionaalsed nõuded võivad sisaldada muu hulgas kvaliteedinõudeid, keskkonnakaitsenõudeid, konstruktsiooninõudeid ja nõudeid projektile, sealhulgas puuetega inimeste ligipääsemise nõue, nõudeid turvalisusele, mõõtudele, märgistamisele, tähistamisele, kasutusjuhistele, vastavushindamisele, kasutatavale terminoloogiale, sümbolitele, testimisele ja testimismeetoditele. /---/

§ 140.  Pakkumuste hindamise kriteeriumid
/---/
(1) Hankija kehtestab kontsessioonilepingu sõlmimise riigihanke alusdokumentides tähtsuse järjekorras kontsessioonilepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis tagavad pakkumuste hindamisel tegeliku konkurentsi ja võimaldavad hankijal teha kindlaks kogu kontsessioonilepingu majandusliku kasu, ning märgib, millised andmed on pakkumuste hindamiseks kehtestatud kriteeriumide alusel nõutavad. Pakkumuste hindamise kriteeriumid võivad hõlmata ka keskkonnaalaseid, sotsiaalseid või innovatsiooniga seotud kriteeriume./---/

Tõendamine ja kontroll

Esitatavad dokumendid peavad olema kasutatavas formaadis, mahukad katsetuste raportid dokumendiks ei sobi.

Täitmaks riigihanke korraldamise üldpõhimõtete (näiteks objektiivsus, läbipaistvus, võrdne kohtlemine jt) nõudeid, peaksid pakkujatelt nõutud dokumendid olema standarditele vastavad. Eelistada tuleks seda, et neid tõendaks objektiivne kolmas osapool.

Dokumentide võimalikud variandid on alljärgnevad:

Dokumendid pakkuja keskkonnaalase tehnilise kirjelduse puhul:

  • ettevõttesiseste protseduuride kirjeldus,
  • keskkonnaalane sertifitseerimine vastavuses standardiga ISO 14001, EMAS määrusega või muu asjakohase keskkonnajuhtimissüsteemiga koos kolmanda poole tõendusega,
  • muu pakkuja dokumentatsioon, mis võib tõendada tehnilist võimekust.

Toote või teenuse tehnilise kirjelduse/tellimuse kriteeriumide dokumendid:

  • ökomärgis (ISO I tüüpi keskkonnamärgis, ISO 14024),
  • sertifitseeritud keskkonnateatised (ISO III tüüpi keskkonnamärgis, ISO 14025),
  • kinnitus kolmanda osapoole akrediteeritud laborilt,
  • kinnitus ettevõttesiseselt, võimaluse korral akrediteeritud laborilt,
  • isedeklareeritavad keskkonnamärgised (ISO II tüüpi keskkonnamärgis, ISO 14021),
  • ettevõttesisesed sertifikaadid, tingimusel, et need on allkirjastanud vastutav töötaja, ja et need kehtivad konkreetsele hankele ning on seostatavad konkreetse tootega, pakkuja kinnituste vormid.

Kõiki vastavaks tunnistatud dokumente tuleb käsitleda võrdselt, aga igat liiki dokumentatsiooni ei pea määratlema kui aktsepteeritavat. Üldiselt tuleb proovida vältida pakkuja enda kinnitusi, sest kogemused näitavad, et neid ei saa alati usaldada.

Omadeklaratsioonid (self-declarations) on aga teistsugused:

  • on näiteid selle kohta, et tööstusharu on välja töötanud pakkuja kinnituste vormid (näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogias). Kui sellised süsteemid on läbipaistvad ja seotud tööstusharu kokkulepete või eetikakoodeksitega, on põhjust eeldada, et omadeklaratsiooni sisu on üsna hea kvaliteediga,
  • Euroopa Liidu kohustuslik energiamärgistus on omadeklaratsioon, aga seda kontrollitakse pisteliselt,
  • ettevõttesisene, võimaluse korral akrediteeritud labori kinnitus on usaldusväärsem kui ainuüksi omadeklaratsioon, sest dokumentatsiooni saab kontrollida.

Raamatupidamisandmeid, ametivõimude kontrolli tootmise üle või muid rohkem või vähem ametlikke süsteeme peetakse keskkonnanõuete dokumenteerimisel vähem asjakohasteks. Spetsiifiliste tooterühmade puhul võib siiski esineda süsteeme, mis võivad rahuldada nõudeid dokumentatsioonile.

Ökomärgise kriteeriumeid võib küll hankedokumentide koostamisel kasutada, kuid lubatud ei ole ettevõtetele seada nõuet, et toode vastaks (täielikult) ökomärgise nõuetele ja sellel peaks olema ökomärgis. Tasub meeles pidada, et ökomärgise taotlemine on ettevõtjale vabatahtlik ning see, kui tootel ökomärgist ei ole, ei tähenda veel, et toode ei võiks ökomärgise kriteeriumidele vastata. Alati tuleb arvesse võtta ka muid sobivaid tõendeid, nagu näiteks tunnustatud asutuse katsearuanne või toote tehniline toimik. Viidates konkreetse ökomärgise kindlale nõudele, peab lisama märke, et tõendusmaterjalina sobib ökomärgise kasutamislitsents või samaväärne tõendusdokument.

Mõned standardid sisaldavad tingimusi, mis hõlmavad toodete või teenuste keskkonnanäitajaid. Kui riigihankes neid näitajaid kasutatakse, peavad ettevõtted  tõendama, et nad vastavad standardite nõuetele, või kui nad ei järgi samu meetodeid, tõestama, et nad vastavad standarditega määratud tulemuslikkuse tasemele. Kui nad seda ei tõenda, tuleb nad välja jätta.

Standardeid võib kasutada juhendmaterjalina keskkonnanõuete lisamiseks hankedokumentidesse ja ka tõendusmaterjalina, kui ettevõtte on vastavalt standardile ennast sertifitseerinud. Näiteks Eestis on levinud ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi standard, mis näitab, et ettevõte tegeleb süstemaatiliselt oma keskkonnaprobleemidega.

Keskkonnanõuete lisamine hankedokumentidesse

Keskkonnanõuded ja mõju keskkonnale

Kõigil avaliku sektori kasutatavatel toodetel, teenustel ja ehitustöödel (edaspidi toodetel) on mõju keskkonnale.

Kui esmapilgul tundub, et mõnel tootel ei ole keskkonnale mingit mõju, siis toote olelusringi uurimisel võib selguda, et mõju on märkimisväärne. Toote olelusring tähendab toote järjestikuseid ja omavahel seotud etappe, alates toorme hankimisest või loodusvarade kaevandamisest kuni toote lõpliku kõrvaldamiseni (prügimäele ladustamiseni).

Olelusringi peamised etapid (lihtsustatult):

  • toorme kaevandamine ja tootmine;

  • toote tootmine (sh pakendamine);

  • kasutus;

  • lõplik kõrvaldamine.

Kõik need etapid võivad jaguneda alaetappideks, näiteks tootmisel osiste tootmiseks, kokkumonteerimiseks ja pakendamiseks.

Tootmise ja lõpliku kõrvaldamise vahele võib jääda taas- ja korduvkasutus, ümbertöötlemine, hooldus, parandus jms. Transport läbib tavapäraselt kõiki etappe. Sageli võibki toote suurim mõju keskkonnale tuleneda kogu tema olelusringi jooksul kasutatud kütusekulust ja heitgaaside tekkest. Erinevatel toodetel on keskkonnale erinev mõju, mis ilmneb olelusringi erinevates etappides. 

Keskkonnahoidlik toode on:

  • toodetud optimaalse (minimaalse) materjalikuluga;
  • vastupidav (kvaliteetne) ja pika kasutuseaga;
  • energiasäästlik (nii tootmisel kui ka kasutusel);
  • toodetud ohutumatest materjalidest (näiteks ei sisalda kantserogeenseid, mutageenseid aineid, raskmetalle);
  • kordus- ja taaskasutatav;
  • funktsionaalne;
  • lahti monteeritav (osiste asendamiseks ja lihtsamaks taaskasutuseks) jne.

Keskkonnahoidliku teenuse/töö puhul:

  • kasutatakse ohutumad/keskkonnasõbralikumad materjale ja tooteid;
  • kasutatakse ressursse optimaalselt;
  • tekitatakse vähem jäätmeid ning jäätmekäitlus on korraldatud;
  • optimeeritakse transpordikasutust ja valitakse keskkonnahoidlikke transpordivahendeid (st nii sõidukite väiksemat heitgaaside heidet ja kütuse tarbimist kui ka näiteks rongivedude eelistamist auto- ja lennukiveole);
  • arvestatakse ümbritseva keskkonnaga;
  • ollakse keskkonnaalaselt kompetentsed ja järgitakse parimaid tavasid;
  • teenust pakkuv ettevõte on juurutanud keskkonnajuhtimissüsteemi.

Hankedokumentide koostamisel peab täpsustama ka hankelepingu sõlmimise tingimused ning need peaksid teada olema enne pakkumiste esitamist. Hankelepingu tingimusi peavad suutma täita kõik kvalifitseerunud pakkujad.

Keskkonnanõuete lisamine hankelepingusse puudutab valdkondi, kus hankija soovib tagada, et tarnija/lepingu sõlmija teatud keskkonnanõudeid täidaks või täidaks neid kogu lepinguperioodi jooksul.

Mõned näited hankelepingu võimalike täitmise tingimuste kohta ehitustööde või teenuse hankelepingute täitmise korral:

  • Toodete ja tööriistade transport ehitusplatsile (nt kontsentreeritud toodete toimetamine ehitusplatsile ning nende järgnev lahjendamine kohapeal, taaskasutatavate mahutite kasutamine toodete transportimiseks ehitusplatsile).
  • Kasutatud toodete ja pakendite kasutuselt kõrvaldamine (nt ehitusettevõtja kogub kokku tooted ja pakendid, mis on mõeldud taaskasutamiseks, uuesti ringlusesse võtmiseks või sobival viisil kõrvaldamiseks ja eemaldab need ehitusplatsilt).
  • Ehitusettevõtte töötajate väljaõpe (nt ettevõtte töötajad on saanud oma tööks keskkonnamõju-alase koolituse ning on teadlikud selle ametiasutuse, kelle ehitistel nad tööle hakkavad, keskkonnapoliitikast).
  • Puhastusainete kasutamine (nt lepingperioodi jooksul kasutab teenuse pakkuja üksnes keskkonnasõbralikke (ökomärgise kriteeriumidele vastavaid) puhastusvahendeid.

Praktilised juhised

Keskkonnahoidlike riigihangete kasutajatugi

Karen Silts

Nõunik

Rohereformi osakond

Viimati uuendatud 03.02.2024