Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiline eesmärk on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.
Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes. Need valdkonnad on:
- planeeringud ja maakasutus,
- inimtervis ja päästevõimekus,
- looduskeskkond,
- biomajandus,
- taristu ja ehitised,
- energeetika ja energiavarustus,
- majandus,
- ühiskond, teadlikkus ja koostöö.
Lisainfo Euroopa Liidu suuniste kohta :
- Euroopa Komisjoni kliimamuutustega kohanemise infoportaal
- Kliimamuutustega kohanemise infoportaal
- Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise strateegia (2021)
- Euroopa kliimariskide hindamise aruanne EUCRA (2024)
Lisainfo
Hedy Eeriksoo, kliimaosakonna peaspetsialist
[email protected]
Kliimamuutustega kohanemise arengukava
Eesti kliima 2100
Tutvu valdkondlike uuringutega
Kliimamuutustega kaasnevad olulised ja vahel ettearvamatud mõjud nii ökosüsteemidele kui nendega seonduvatele biomajandussektoritele.
Looduskeskkonna ja biomajanduse valdkondades teostab uuringut Eesti Maaülikool koos partneritega. BioClim projekt koondab sisendteabe Eesti kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava väljatöötamiseks üheteistkümnes looduskeskkonna ja biomajanduse alavaldkonnas.
2015. aasta jaanuarist augustini kaardistatakse hetkeolukord kliimamuutuste mõju ja kohanemismeetmed elurikkusele, maismaa-, magevee- ja mereökosüsteemidele (sh nende ökosüsteemiteenustele) ja kuuele nendega seotud biomajandussektorile: põllumajandus, metsandus ja jahindus, kalandus, turism ning turbatootmine.
Projektiga soovitakse tõsta ka avalikkuse ja asjaosaliste teadlikkust kliimamuutuste mõjudest ning nendega kohanemise meetmetest. Valdkonnapõhiseid kohanemismeetmeid saavad rakendada asjaomased huvipooled avalikust ja erasektorist. Projektis suheldakse aktiivselt erinevate huvigruppidega nii looduskaitse-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, turbatootmis- kui ka turismisektorist.
Projekti eesmärk on leida vastused järgmistele küsimustele:
- Mida tähendavad kliimamuutused Eesti tingimustes?
- Kuidas mõjutavad need elurikkust ja erinevaid ökosüsteeme?
- Milline on temperatuuri tõusu, sademete hulga muutuste ja äärmuslike ilmastikunähtuste mõju Eesti jaoks olulistele biomajandussektoritele, nt metsandus, põllumajandus või turism?
- Mida on võimalik teha negatiivsete mõjude leevendamiseks ja positiivsete paremaks ärakasutamiseks?
Pressiteated ja uudised
Lisainfo ja tulemused
Erinevate stsenaariumite kohaselt suureneb ekstreemsete ilmastikunähtuste sagedus, mis suure tõenäosusega toob kaasa raskemate ilmastikutingimustega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Veetaseme muutus, ekstreemsete sademete hulk ja temperatuuri äärmuslik muutus mõjutab muu hulgas ka tööstust ning transpordi ja muude infrastruktuuri elementide toimimist ning ökosüsteemi terviklikkust.
Eesti energiatootmine ja taristu toimib igapäevaselt nii sessoonsete kui ka ööpäevaste ning sealjuures suhteliselt suures vahemikus kõikuvate ilmaolude puhul. Vaid ekstreemsete ilmastikunähtuste avaldumisel või mitmete negatiivsete ilmastikunähtuste kokkulangemisel on mõned taristuga seotud elutähtsad teenused lühemaks või pikemaks ajaks häiritud või katkenud.
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ning partnerite läbi viidava ENFRA projekti „Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“ eesmärk on koostada põhjalik ülevaade kliimamuutuste mõjudest ja sobilikest kohanemismeetmetest ning selle ülevaate põhjal koostada Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia ja rakenduskava eelnõud prioriteetsetes valdkondades - taristu, ehitised, transport ja energeetika.
ENFRA projektis uuritakse järgnevaid alavaldkondi: tehnilised tugisüsteemid, transport, energiasõltumatus, varustuskindlus ja -turvalisus, energiatõhususe rakendamine, elektritootmine, ehitised, energiaressursid ning sooja tootmine ja jahutamine.
Pressiteated ja uudised
- Vahearuanne määratles prioriteetsetes sektorites alavaldkonnad ning analüüsis nende olukorda
- Konverents kaardistas kliimamõjusid ning kohanemismeetmeid
- Kliimamuutus Norras tähendab lühemat suusahooaega, elektrikatkestusi ning keerukamaid tingimusi toidu tootmisel
Lisainfo ja tulemused
- 7. augustil 2015 toimunud Eesti taristu ja energiasektori lõppseminari ettekanded (Säästva Eesti Instituudi koduleht)
Õhutemperatuuri tõus maapinnalähedases õhukihis on üks kõige ilmsemaid inimtekkelise kliimamuutuse aspekte, mille taustal on täheldatud ekstreemsete ilmastikunähtuste (tormid, üleujutused, põuad) sagenemist, sh ka Läänemere piirkonnas.
Muutuvad tingimused esitavad väljakutseid nii maaparandusrajatistele, riigi päästevõimekusele kui ka tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile. Eesti ühiskonnale, mis on oma väiksuse tõttu kergesti haavatav, on edukas kliimamuutustega kohanemine eluliselt oluline.
KATI ehk projekti „Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas“ eesmärgiks on Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia ning tegevuskava tarvis analüüsida kliimamuutuste mõju asustusele ja inimesele ning hinnata kliimamuutustega kohanemise võimalikke meetmeid. KATI projekti teostab Tartu Ülikool koos partneritega.
KATI käigus viiakse läbi maakasutuse ja planeeringute, linnade, rannikute ja teiste riskialade ning maaparanduse, inimtervise ja päästevõimekuse valdkonna põhjalik analüüs.
Põhiküsimusteks on, kuidas muutuvad olud eelpool nimetatud valdkondi mõjutada võivad, milline on meie kohanemisvõime praegu ja milliseid samme tuleb astuda, et tagada kestlik toimetulek ning seda kõike eelkõige
KATI käigus viiakse läbi maakasutuse ja planeeringute, linnade, rannikute ja teiste riskialade ning maaparanduse, inimtervise ja päästevõimekuse valdkonna põhjalik analüüs.
Põhiküsimusteks on kuidas muutuvad olud eelpool nimetatud valdkondi mõjutada võivad, milline on meie kohanemisvõime praegu ja milliseid samme tuleb astuda, et tagada kestlik toimetulek ning seda kõike eelkõige inimese perspektiivist käsitletuna. Teemast ülevaate saamiseks kaardistatakse hetkeolukord ning hinnatakse kliimamuutuste mõjude võimalikku avaldumist, pärast mida esitatakse meetmed keskkonnamuutustega kohanemiseks.
Pressiteated ja uudised
Lisainfo ja tulemused
Tööstuse hüppeline areng 20. sajandil on toonud kaasa väga suured saastekoormused ja Maa puhverdusvõime vähenemise, mis omakorda muutnud kliimamuutused väga kiireks. Kiired keskkonnamuutused tekitavad sageli ühiskonnas ebavõrdsust ja ohustavad selle sidusust. Teisalt saavad need majandused, mis suudavad kiiremini muutunud oludega kohaneda, olulise konkurentsieelise.
Neil põhjustel on enamik Euroopa riike (eriti EL ja Läänemere-äärsed riigid) võtnud ette kliimamuutustega kohanemise strateegiate ja rakenduskavade koostamise.
RAKE ehk projekti "Kliimamuutuste mõjude hindamine ja sobilike kohanemismeetmete väljatöötamine majanduse ja ühiskonna valdkondades" tulemusena valmivad ettepanekud riikliku kliimamuutustega kohanemise arengukava koostamiseks majanduse ning ühiskonna, teadlikkuse ja koostöö valdkondades. RAKE projekti viivad läbi Tartu Ülikool koos partneritega.
RAKE käigus analüüsitakse järgnevaid alavaldkondi: kindlustus, pangandus, tööhõive, äri ja ettevõtlus, tööstus ning haridus, teadlikkus, teadus, kommunikatsioon, ühiskond, rahvusvahelised suhted, koostöö.
Lisainfo ja uudised
Taust
Eelnimetatud nelja uuringu aluseks võeti Eesti Keskkonnaagentuuri poolt koostatud kliimastsenaariumid aastani 2100, mille kohaselt ootavad Eestit ees võimalikud muutused nii temperatuuri, tuule kui sademete režiimis. Eeldatavasti sagenevad üleujutused ja põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu, lisaks peab olema valmis suuremateks tormikahjustusteks. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase. See tähendab, et peame valmistuma sagedamateks metsapõlenguteks, tormideks, üleujutusteks ning uute taimekahjurite ja võõrliikide tulekuks. Kliimamuutustel on ka positiivseid tagajärgi, nii näiteks pikeneb eeldatavasti suveturismi hooaeg, kasvab tuuleenergia mahtude võimekus, kasvatada saab uusi põllukultuure ning suurenevad öko-innovatsiooni ja IT-valdkonna võimalused.
Valdkondlike kliimamuutuste alaste alusuuringute põhjal töötati kaheksas eelnimetatud võtmevaldkonnas välja kliimamuutustega kohanemise alased tegevused ehk meetmed, seda nii lühikeses perspektiivis (kuni aastani 2030) kui ka kaugemas tulevikus (kuni aastateni 2050 ja 2100). Kohanemismeetmed on kajastatud arengukava juurde kuuluvas rakendusplaanis, kus iga meetme juures saab näha selle seost arengukava eesmärkidega, elluviimise tähtaega, vastutajaid ja tulemusmõõdikuid.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava koostamist ja täitmist korraldab Keskkonnaministeerium, kuid arengukava rakendusplaani kohanemismeetmeid aitavad ellu viia ka teised ministeeriumid ja nende valitsemisalas olevad ametid.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava sai koostamise käigus ühtlustatud teiste valdkondlike arengukavadega ja seda rahastatakse võimalusel juba olemasolevatest vahenditest. Perioodil 2017–2030 on arengukava elluviimise hinnanguline maksumus 44 miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustavad riigieelarvelised kulud ning teine pool on kavas taotleda välisvahenditest.
Vabariigi Valitsus kiitis „Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava rakendusplaani 2017-2020“ heaks 2016. aasta detsembris ning 2017. aasta alguses lähevad need dokumendid edasi arutamiseks Riigikokku. Pärast Riigikogult heakskiidu saamist kinnitab kliimamuutustega kohanemise arengukava lõplikult Vabariigi Valitsus.
Eelnimetatud kliimamuutuste alaseid alusuuringud ning kohanemise strateegia ja tegevuskava ettepaneku koostamine viidi läbi Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009−2014 programmi “Integreeritud mere ja siseveekogude majandamine” toetusel. Kokku oli kliimamuutustega kohanemise alaste projektide maksumus 1,4 miljonit eurot, millest 82 protsenti ehk 1,1 miljonit eurot tuli Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist, ülejäänud Eesti riigieelarvest ja partnerite omaosalusena.
Viimati uuendatud 18.03.2024