Veemajanduskavad

Veemajanduskavade koostamine ja ajakohastamine


Jõgede, järvede, põhjavee ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks, üleujutuste vastu võitlemiseks ning põllu- ja metsamaadelt kraavide ja ojade kaudu ära kanduva sette ning toitainete kinni hoidmiseks koostatakse veemajanduskavad. Kava koostatakse iga vesikonna kohta kuueks aastaks ning seejärel ajakohastatakse. Kehtivad veemajanduskavad on koostatud perioodiks 2015-2021.


Pea 62% Eesti jõgedest, järvedest ja rannikuveest ning 79% põhjaveest on heas seisundis. Rannikust kaugemal oleva mere seisund ei ole tervikuna hea eeskätt liigse toitainete sisalduse tõttu. Lisaks on Eestis 21 piirkonda, kus merest või jõgedest tingituna kujutab vesi üleujutuste näol ohtu ka inimeste tervisele ja varale. Põllumaa väärtuse ja viljakuse hoidmiseks on pea 30% Eestist kaetud maaparandussüsteemidega, mille kaudu kogutakse kokku liigne vesi põldudelt ning hoitakse mullas vajalikku niiskust.

Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfori ja lämmastikuühendid, mis sattuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Need toitained panevad meie veekogudes taimestiku kasvama ja veekvaliteet halveneb nii vee-elustiku kui ka vett kasutavate inimeste jaoks. Paljud jõed aga kannatavad paisude tõttu, sest kalad, kes sigimisperioodil liiguvad piki jõge üles ja alla, ei saa kuidagi paisudest mööda, see halvendab nii meie rannikuvee kui ka maismaal olevate jõgede-järvede kalavarusid.

Vesikonnad ja alamvesikonnad Eestis


Eesti jaguneb kolmeks vesikonnaks: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond, Koiva vesikond. Need omakorda jagunevad kaheksaks alamvesikonnaks: Viru, Peipsi, Võrtsjärve, Harju, Matsalu, Pärnu ja Läänesaarte alamvesikond ning Pandivere kõrgustikul moodustatud Pandivere põhjavee alamvesikond. Need vesikonnad hõlmavad ka mereala.

GIS vahenditega kasutatavad kaardikihid vesikondade ja alamvesikondade piiridega: vesikonnad, alamvesikonnad.

Ida-Eesti vesikond on piiriülene vesikond, mis moodustub Peipsi järve ja Narva jõe valgalast, mis osaliselt paikneb Vene Föderatsiooni territooriumil. Eesti-Vene piiriüleste veemajandusküsimustega tegeleb Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjon.

Koiva vesikond on samuti piiriülene vesikond, mis moodustub nii Eesti Vabariigi kui ka Läti Vabariigi territooriumil asuva Koiva (läti keeles Gauja) jõe valgalast. Eesti ja Läti teevad koostööd Koiva jõe piiriülese vesikonna veemajanduskava koostamisel, ajakohastamisel ja rakendamisel. Ühise veemajanduskava ettevalmistamisele ja põhimõtete ühildamisele aitavab kaasa Koiva-Gauja vesikonna veemajanduskavade taustadokument ning Eesti-Läti ühisprojektid.
 

 

Avalikkuse kaasamine

Veemajanduskava koostamine ja ajakohastamine on avatud kõigile asjast huvitatud isikutele.

Avalikkuse teavitamiseks ja avalikkusega nõu pidamiseks koostab Keskkonnaministeerium:

  1. vähemalt kolm aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust veemajanduskava koostamise ajagraafiku ja tööplaani, mis sisaldab meetmeid avalikkuse teavitamiseks, nõustamiseks ja avalikkusega nõu pidamiseks.
  2. vähemalt kaks aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust oluliste veemajandusprobleemide ülevaate, mis sisaldab vesikonna tunnuste, inimtegevuse koormuse ja veekasutuse majandusanalüüsi tulemuste kokkuvõtteid ning vesikonna veeseireprogrammi rakendamise tulemuste kokkuvõtet.
  3. vähemalt kaks aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu ning üleujutusohupiirkondade ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaardid.
  4. vähemalt üks aasta enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust veemajanduskava eelnõu.

Nimetatud dokumentide arutamiseks ja tutvustamiseks teeb Keskkonnaministeerium arutelusid ning kuus kuud kestva avaliku väljapaneku dokumentide kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks.

Veemajanduskava koostamisele kaasatakse vesikonna territooriumil asuvad maavalitsused, kohalikud omavalitsused, elanikud ja teised asjast huvitatud isikud. Kaasamist korraldab Keskkonnaamet, loe lähemalt SIIT!

 

Lisaks eeltoodule on kavade rakendamise perioodil võimalik jätta ettepanek enne uute kavade koostamist.

 

 

 

Eesti-Läti ühisprojekt “Water bodies without borders”

 

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhtimisel altustati Interreg Eesti-Läti programmi 2014-2020 raames “Water bodies without borders” projektiga.

  • Projekti kestvus on 24 kuud alates 01.03.2018 kuni 29.02.2020.
  • Projekti juhtpartneriks on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja partneriteks on: Läti Keskkonna-, Geoloogia- ja Meteoroloogiakeskus, Burtnieki Vald (Läti Vabariik), AS AKTiiVS (Läti Vabariik), Eesti Keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnaamet ja Eesti Keskkonnaagentuur.
  • Projekti eelarve kokku on 410 256,0 eurot, millest 348 717,60 eurot finantseerib Euroopa Regionaalse Arengu Fond ja 61 538,40 eurot on partnerite omafinantseering, millest eestipoolse osa 33 900 eurot finantseerib Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

Projekti eesmärk ja tegevused

 

Mõlema riigi, nii Eesti kui Läti, huvides on tagada majanduslikult efektiivne veekasutus piiriülestes Gauja/Koiva ja Salaca/Salatsi vesikondades ning parandada riikidevahelist piiriülest koostööd vee teemadel.

Kehtivates veemajanduskavades on piiriülestele veekogumitele koostatud riigipõhised meetmekava ja seireprogramm, kui efektiivseks piiriüleste veekogude haldamiseks ja seatud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on vajalik mõlemapoolselt kooskõlastatud lähenemisviisid ja meetmed.

Projekti raames koostatakse ühine seireprogramm piiriülestele veekogumitele ja meetmete tegevuskava, mis panevad aluse jätkusuutlikuks koostööks kahe riigi vahel nende elluviimisel tulevikus.

Projekti tulemusi kasutatakse pinnaveekogumite majandamise planeerimisel. Projekti tulemused, siseveekogude ühine seireprogramm ja välja töötatud ühine meetmekava, integreeritakse mõlema riigi uue perioodi veemajanduskavadesse. Lisaks projekti otseste tulemuste vahetule kasutamisele pareneb ja tugevneb Eesti-Läti asutuste piiriülene koostöö.

 

Kontakt

Tiia Kaar
Projektijuht
Tel 6112914
tiia.kaar@klab.ee

See teade väljendab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei ole vastutav selle eest, kuidas seda infot võidakse kasutada.

 

Viimati uuendatud: 21. oktoober 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.