Sa oled siin

Veeseaduse muudatuste jõustudes jääb põllumajandustootjatel bürokraatiat vähemaks

01.09.2020

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile veeseaduse muutmise eelnõu, mille üks eesmärke on bürokraatiat vähendada.

Seadusest jäetakse välja vedelsõnniku laotamisplaani esitamise kohustus, mis puudutab umbes 40 Eesti suuremat piimakarja- ja seakasvatajat. Kaob ka veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus, mida seni nõuti veekaitsevööndis näiteks lihaveiseid, lambaid ja kitsi karjatavatelt loomakasvatajatelt. Keskkonnaametile esitati aastas umbes 300 teatist veekaitsevööndis karjatamise kohta.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on põllumajandustootjatel juba niigi kohustuslik kanda kõik sõnnikulaotamise ja karjatamisega seonduv põlluraamatusse, seega ei ole mõistlik nõuda eraldi andmete esitamist Keskkonnaametile.

„Minu eesmärk on teha seadused lihtsamaks ja arusaadavamaks ning vähendada kodanike halduskoormust riigiga asjaajamisel. Looduskeskkonda seadusemuudatus ei mõjuta, kuna veeseaduse teiste sätetega on kehtestatud vedelsõnniku kasutamise ja veekaitsevööndis karjatamise nõuded. Milleks siis koormata loomakasvatajaid liigse bürokraatiaga?“ selgitas Kokk.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Ann Riisenbergi sõnul vähendab seadusemuudatus põllumajandustootjate halduskoormust, aga samas osaliselt suurendab nende vastutust vedelsõnniku laotamise ja veekaitsevööndis karjatamise nõuete järgmisel. „Veeseaduses kehtestatud nõuetest tuleb jätkuvalt kinni pidada. Karjatamine ei tohi põhjustada kaldaerosiooni ega veekogu risustamist ja vee-elustiku kahjustamist. Vedelsõnniku laotamisel tuleb kinni pidada laotamise ajast, hektari kohta lubatud sõnnikus oleva lämmastiku kogusest ja muudest veekaitse nõuetest. Vedelsõnniku laotamist ja veekaitsevööndis karjatamist käib Keskkonnainspektsioon jätkuvalt kontrollimas,“ lausus Riisenberg. 

Ettepanek nende muudatuste tegemiseks tuli Keskkonnaministeeriumile eelmise aasta lõpus, kui keskkonnaminister Rene Kokk kutsus erialaliite üles esitama ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks.

Lisaks korrastatakse eelnõuga nitraaditundliku ala määramisega seotud sätteid. Nitraaditundliku ala määramise õigus antakse Vabariigi Valitsuselt keskkonnaministrile. Täpsustatakse nitraaditundlikule alale jäävate veekaitseobjektide mõisteid nagu karstinähtused.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti  Talupidajate Keskliidule, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsile, Eestimaa Looduse Fondile ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale.

Veel uudiseid samal teemal

01.10.2020|Keskkonnaministeerium

Rene Kokk: Kaevuvee kvaliteet oleneb sageli omaniku tegevusest

Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuring hajaasustusega piirkondade kaevude kohta näitas, et vaid kolmandikus uuritud kaevudest vastas joogivesi kõigile kvaliteedikriteeriumitele. Ühtekokku uuritud 998 kaevust 71% puhul oli probleemiks kas joogivee mikrobioloogiline saastus (48% juhtudel) või liiga kõrge raua ja mangaani sisaldus (35% juhtudest).

27.07.2020|Keskkonnaministeerium

Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumil algas jääkreostuse likvideerimine

Täna, 27. juulil algas Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumil jääkreostuse ohutustamine. LIFE IP CleanESTi projekti raames eemaldatakse 1200 tonni maapinnal lasuvat õlijäätmete kihti ning selle all olev reostunud pinnas.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.