Sa oled siin

Värske uuringu tulemusena saab osa kalaliike suurema kaitse

22.02.2021
Foto: Martin Meier

Äsja valminud uuring ütleb, et suur püügikoormus ohustab mitme kalaliigi head seisundit, mistõttu on vaja seada nende püügile lisapiirangud.

„Kalandusest tulenev surve ning liikide selektiivne väljapüük on meie mereala kaubanduslikult kasutatavatele kalaasurkondade üks suurimad mõjutajad,“ ütles kalavarude osakonna nõunik Kaire Märtin. „Paljude erinevate tegurite koosmõjul on osa kalade seisund kehvemaks läinud, mistõttu vajavad püügivõimalused ja -piirangud kaasajastamist.“

Uuringu käigus selgitati välja poolsiirdekalade (karplaste ja haugi) ning merisiia ökoloogiliselt ja bioloogiliselt olulised piirkonnad, et parandada nende liikide kaitset. Selleks tuleb avada rändeteid ning kaitsta ja taastada kudealasid. Samuti inventeerisid uuringu tegijad poolsiirdekalade kudejõed ja nende suudmealad (kalapüügieeskirja lisas 8 nimetatud jõed) ning analüüsisid kaubanduslikult kasutatavatele kaladele kehtestatud piirmõõtusid. See on oluline eeltöö tolleks, et vähendada selektiivse väljapüügi survet nendele kalaasurkondadele.

Poolsiirdekalade hea keskkonnaseisundi huvides on vaja teha püügimuudatusi erinevate merepiirkondade väljavooludel, mis ühendavad merd rannikujärvede ja muude kuderändel olevatele kaladele kudetähtsate süsteemidega.  Nii ei tohiks 1. märtsist kuni 31. maini  kala püüda 500 m raadiuses Mõisalahe, Laidevahe, Puulaiu, Raudsilma, Teorehe ja Vööla  mere väljavooludel ning teatavas ulatuses ka Hara lahes. Lisaks on vaja teha veekogude parendustöid, et tagada kaladele pääs koelmualadele. Osa nondest on juba viidud sisse praegu kehtivasse kalapüügieeskirja.

Hiiumaa kaguosa rannikumeres kudeva merisiia seisundi parandamiseks uuendati kaitset Õunaku ja Soonlepa lahe koelmutel 10. oktoobrist 30. novembrini.  Samuti soovitatakse kehtestada Hiiumaa kaguosa, Pakri lahe ja Väikese väina siia asurkondade seisundi kaitseks nakkepüüniste silmasuuruseks 110 mm siia kudemise ajal (10. oktoobrist 30. novembrini) ning kudealal püügikeeld Pakri lahes.

Töös analüüsiti ka kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate kalade piirmõõtude kaasajastamise vajalikkust. „Tolle tulemusena jõuti tõdemuseni, et korrigeerima peaks haugi ja koha piirmõõtusid, ülejäänud kalaliikide omi mitte,“ selgitas Märtin.

Kalavarude jätkusuutlikkuse huvides on oluline, et kalapüügi mõju kalaasurkondade suuruselisele ja vanuselisele struktuurile ei pärsiks asurkonna juurdekasvu. Ülepüütud kalaasurkondadele on omane just vanemate vanuserühmade väga väike suhteline arvukus või sisuliselt puudumine. Selline on olukord just haugi ja kohaga Eesti merealadel. Eesti mereala asustava haugi asurkonade jätkusuutlikkuse tagamiseks vajaliku pikkuselise ja vanuselise struktuuri saavutamiseks soovitatakse  seada haugi püügivahemikuks (kala täispikkus) 45–75 sentimeetrit tugeva püügisurve korral või 45–100 sentimeetrit mõõduka püügisurve korral. Koha asurkonna loomuliku pikkuselise ja vanuselise struktuuri saavutamiseks on otstarbekas korrigeerida püügivahemikku 46–50 sentimeetrini tugeva püügisurve korral ja 46–67 sentimeetini mõõduka püügisurve korral.

Kuna ka lestavaru pikkuseline ja vanuseline struktuur ei viita asurkonna heale seisundile, on vaja läbi viia lisauuringud lesta asurkondade leviku, seisundi ning majandusliku tähtsuse selgitamiseks.

Soovitused ahvena asurkonna piirmõõdu muutmiseks valmivad selle aasta jooksul.

Uuringu „Piirkondlike kalapüügipiirangute ning kalade piirmõõtude kaasajastamine“ viis aastatel 2018–2020 Keskkonnaministeeriumi tellimusel ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toel läbi Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. Uuring on leitav SIIT

Veel uudiseid samal teemal

05.02.2021|Keskkonnaministeerium

Valitsus kinnitas tänavused lõplikud kalapüügikvoodid

Kuigi Euroopa Liidu tasemel olid Eesti kalapüügivõimaluste osas nii Läänemerel kui ka Põhja-Atlandil kokkulepped sisuliselt olemas ning püük sai alata juba 1. jaanuaril, siis lõplikud kvoodinumbrid ning riigisisese jaotuse kehtestas Vabariigi Valitsus tänasel istungil. 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.