Sa oled siin

Valitsus toetas taastumatu maavara kasutamise tasu tõusu

13.11.2014

Valitsus otsustas täna keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse ettepanekul tõsta järgmisel kümnel aastal taastumatu maavara kaevandamise tasusid 3-6 protsenti.  

Keskkonnaministeeriumi ettepanek on tasakaaluks erinevate huvide vahel, millega on täidetud elukeskkonda ja tervist puudutavad keskkonnaeesmärgid vähendada saastamist ja kasutada taastumatut loodusvara efektiivsemalt, samal ajal arvestab see ka taastumatut loodusvara kasutava tööstuse vajadustega.

"Keskkonnatasude paikapanek kümneks aastaks annab esmakordselt pikaajalise kindluse ettevõtjatele , kelle tegevus taastumatu maavara kasutamist eeldab ja on kinnitus ka sellest, et saastamine ja taastumatu maavara kasutamine ei muutu Eestis mitte odavamaks, vaid selle eest tuleb maksumaksjale õiglast hinda tasuda," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Muudatus puudutab ka agressiivse keskkonnatasude tõusu vastase kampaania korraldanud põlevkivisektorit, mille ressursitasu kasvab 2020. aastani kolm protsenti aastas ja kus täiendavalt töötatakse Keskkonnaministeeriumi ettepanekul 2017. aasta lõpuks välja põlevkivi ressursist loodava väärtuse põhine tasustamismudel. Selline mudel võimaldab edaspidi riigil saada õiglasemat tasu taastumatust maavarast toodetud põlevkiviõlist.

Ressursi kasutamise õiglase hinna kõrval on teisteks olulisteks komponentideks ka saastamise vähendamine ja maavarade efektiivsem, säästlikum kasutamine. Põlevkivi ei teki kusagilt juurde, seetõttu on ainult mõistlik, et seda kasutataks võimalikult efektiivselt ja võimalikult suurt lisandväärtust loovalt.

Uue, kümneaastase perioodi keskkonnatasude suuruste kujundamisel on ministeerium arvesse võtnud üle 40 tehtud uuringu, analüüsi või seire tulemused. Põhitähelepanu on tervisele negatiivset mõju avaldavate saasteainete tasu muutusel, et suunata tööstust negatiivset mõju vähendama. See puudutab nii õhu- kui veesaastet.

Ehitusmaavarade puhul on probleemiks see, et liiva ja kruusa kaevandusõigus on 256 loaga küll välja antud, kuid rohkem kui saja loa puhul ei toimunud 2013. aastal mingit kaevandamist. Kuuekümnel juhul pole avatud kaevandustes aga lausa viie aasta jooksul mingit kaevandamist toimunud. Probleemi lahenduseks on välja töötatud kaevandamise tasu kaheosaline rakendamine: üks osa tasutakse juba kaevandatud maavara koguse eest ning teine, väiksem osa, makstakse iga-aastaselt maavara reserveerimise, kaevandamisõiguse eest sõltumata sellest, kas kaevandamisõigust realiseeritakse või ei. Kaheosaline tasu puudutab selliseid maavara liike, kus probleem on kõige ulatuslikum – ehituskruusa ja liiva kaevandamist.

Ehitusmaavarade tasumäärad tõusevad kuni 6 protsenti.

Määrusega on keskkonnatasud kehtestatud kuni 2015. aasta lõpuni ning seetõttu oli vajalik paika panna uued tasumäärad. Keskkonnatasude 2016-2025 kehtima hakkavate keskkonnatasude raamkava  koostamise uuringute ning kaasamise kavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebileheküljel.
 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.