Sa oled siin

Valitsus kinnitas veemajanduskavad järgmiseks kuueks aastaks

07.01.2016

Valitsus kinnitas tänasel istungil Eesti jõgede, järvede, mere ja põhjavee kaitseks ja parandamiseks koostatud veemajanduskavad ning nende juurde kuuluva meetmeprogrammi. Kinnitati ka üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad.

"Veemajanduskavad on oluline raamdokument kõikidele veekasutajatele ning järgmise kuue aasta jooksul tuleb kavades olevaid suuniseid ja piiranguid arvestada nii planeeringutes, arengukavades kui ka keskkonnalubade andmisel. Kokku on kavades pea 2500 üksikasjalikku tegevust, mis järgmise kuue aasta jooksul ära tuleb teha," märkis keskkonnaminister Marko Pomerants.

Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfori- ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Need toitained panevad meie veekogudes taimestiku kasvama ja veekvaliteet halveneb nii vee-elustiku kui ka vett kasutavate inimeste jaoks. Paljud jõed aga kannatavad paisude tõttu, sest kalad, kes sigimisperioodil liiguvad piki jõge üles ja alla, ei saa kuidagi paisudest mööda. See halvendab nii meie rannikuvee kui ka maismaal olevate jõgede-järvede kalavarusid.

Kavades loetletud tegevuste maksumus on 363 miljonit eurot, hõlmates kõiki veega seotud eri valdkondi, sh põllumajandust, regionaalarengut, energeetikat jms. Maksumus jaguneb järgmiselt: 158 miljonit reoveekäitlusesse, 98 miljonit jääkreostusega tegelemiseks, 73 miljonit põllumajandusse, 28 miljonit vooluveekogudega seotud tegevusteks ja 6 miljonit muudeks veega seotud tegevusteks. Meetmeid finantseeritakse nii riigieelarvest, kohalike omavalitsuste, Euroopa Liidu kui ka erasektori vahenditest.

Esmakordselt kinnitati järgmiseks kuueks aastaks Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad, mis on vajalikud selleks, et ennetada ja leevendada looduslikest üleujutusest tulenevaid kahjusid inimese tervisele ja varale ning keskkonnale.

Eestis on kokku 20 sellist piirkonda, kus üleujutused kujutavad ohtu ka inimeste tervisele ja varale. Näiteks Eesti lääneosas põhjustavad üleujutusi eelkõige tormid ja merevee taseme tõus, idaosas aga tõusevad veekogud üle oma tavapäraste kallaste sademete (vihm, lumesulavesi) tõttu. Sademevee kanalisatsioonisüsteemide tõrgetest tingitud liigvett tänavatel selle kava üleujutuste hulka ei loeta.

Maandamiskavade meetmeid ja suuniseid tuleb arvestada planeeringutes, arengukavades ning riiklike ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide koostamisel. Kavades loetletud tegevuste maksumus on 289 610 eurot. Meetmeid finantseeritakse nii riigieelarvest, kohalike omavalitsuste, Euroopa Liidu kui ka erasektori vahenditest.

 

Veemajanduskavad leiab siit ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad leiab siit.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.