Sa oled siin

Valitsus kinnitas tänavused lõplikud kalapüügikvoodid

05.02.2021

Kuigi Euroopa Liidu tasemel olid Eesti kalapüügivõimaluste osas nii Läänemerel kui ka Põhja-Atlandil kokkulepped sisuliselt olemas ning püük sai alata juba 1. jaanuaril, siis lõplikud kvoodinumbrid ning riigisisese jaotuse kehtestas Vabariigi Valitsus tänasel istungil. 

Eesti õigusaktiga võetakse üle ja kehtestatakse Eestile räime ja kilukvoodid Läänemerel, püügivõimalused Põhja-Atlandil ning Eesti-Vene kokkuleppe kohased kalakvoodid Peipsi järvel.

„Kõik mullused kutselisi kui harrastuskalastajaid puudutavad kokkulepped on tänasest kinnitatud. See tähendab, et eelmise aasta püügiülejäägid on kantud tänavusse ning kehtestatavad kalakvoodid on nüüd lõplikud,“ ütleb keskkonnaminister Tõnis Mölder. Minister lisab: „Oluline ja hea on see, et kalapüügisektoris on jõutud kokkulepetele kvootide omavahelise jaotuseks, mis tagab jätkuvad püügivõimalused nii rannakaluritele kui traalpüüdjatele.“

Lisaks kehtestatakse Peipsi kohakvoot kahe poolaasta vahel võrdselt, et tagada kalapüügi jätkumine ka sügishooajal, mil koha saadakse vältimatu kaaspüügina, näiteks ahvenapüügil põhjanoodaga.

Eestile olulised kvoteeritud püügivõimalused 2021. aastal:

Kilu-  25 539 tonni;

Räim- ca 29 000 tonni;

Peipsi ahven- ca 500 tonni;

Peipsi koha- ca 560 tonni;

Krevett, tursk, meriahven, süvalest jt) Põhja-Atlandil – ca 15 000-20 000 tonni;

Peipsi kvoodid lepiti kokku mullu novembri lõpus Eesti ja Venemaa valitsustevahelises kalapüügikomisjonis.  Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedes vähenevad koha ja ahvena püügivõimalused, latikat saab aga rohkem püüda. Eesti ja vene kalurid saavad sel aastal piirijärvedest püüda koha 566 tonni, ahvenat 499 tonni ja latikat 1214 tonni riigi kohta.

Läänemere kalakvoodid lepiti aga kokku lõppenud aasta detsembrikuises kalandusnõukogus, kus BALTFISHi eesistujana oli Eestil kanda läbirääkimistes juhtroll. Meie enda kvoodiks tänavuseks aastaks lepiti kokku 55 000 tonni jagu pelaagilisi kalu, mis on ca 2500 tonni vähem kui 2020. aastal. See on loomulik kõikumine, mida mõjutavad mitmed asjaolud, nagu näiteks ilmastik ja paljunemistingimused. Rõõmustada said kõik kilusõbrad, sest toda kvooti sai tõsta kuni 6%. Eesti kilukvoot järgmiseks aastaks on ca 25500 t, mullu oli 24072. 15% rohkem saab tänavu püüda ka Liivi lahe räime. Eesti saab sealt räime püüda tänavu ca 18300 tonni, mis on üle aastate kõrgeim kvoot.

Seotud uudised:

Püük Peipsil järgmisel aastal: koha ja ahvena püügivõimalused vähenevad, latika omad suurenevad

Ööl vastu tänast pandi paika Läänemere järgmise aasta kalakvoodid

Veel uudiseid samal teemal

22.02.2021|Keskkonnaministeerium

Värske uuringu tulemusena saab osa kalaliike suurema kaitse

Äsja valminud uuring ütleb, et suur püügikoormus ohustab mitme kalaliigi head seisundit, mistõttu on vaja seada nende püügile lisapiirangud.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.