Sa oled siin

Valitsus kinnitas põlevkivi kasutamise aruande

04.04.2019

Valitsus kinnitas tänasel istungil põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 täitmise 2016. ja 2017. aasta aruande. Seniks kuni Eestis kasutatakse põlevkivi, on oluline seda teha keskkonnasäästlikult. 
 

Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõuniku Helena Gailani sõnul on oluline saada igast kaevandatud põlevkivi tonnist enam lisandväärtust ning sama põlevkivikoguse kohta tekitada vähem jääke ja keskkonnaemissioone.

„Tehnoloogilistesse arengutesse ning tootmise efektiivsemaks, keskkonnasäästlikumaks ja tõhusamaks muutmisel on oluliselt panustanud valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Järjest enam keskendutakse põlevkiviõli ja keemiatoodete kui suurema lisandväärtusega toodete tootmisele. Samuti peame oluliseks vähendada kaevandamisel kadude teket, et saavutada ressursi tõhusam kasutus. Seetõttu võib põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate jäätmete, aheraine ja põlevkivituha taaskasutusel olla oluline roll,“ lausus Gailan.

Täna on allmaakaevandustes kasutusel kamberkaevandamisviis, kus allmaakaevandamise kaod moodustavad ligikaudu 30%. Ressursitõhusamaks kaevandamiseks peame oluliseks võtta kasutusele täitmisega kaevandamistehnoloogiaid, kus võimalusel kasutatakse ära ka põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid.
Arengukavaga seatud eesmärkide täitmiseks on Gailani sõnul oluline jätkata nii seadusandlike regulatsioonide tõhusamat rakendamist kui ka tehnoloogilistesse arengutesse panustamist, haridus- ja teadustegevuse edendamist.

Fakte põlevkivi kaevandamise kohta 2017. aastal:
- kaevandati 15,6 mln t põlevkivi,
- aherainet tekkis 9,5 mln t,
- põlevkivi lend- ja koldetuhka tekkis samuti 9,5 mln t.
- 20,5 mln t kaubapõlevkivi kasutati 63% ulatuses elektritootmiseks ja 34% põlevkiviõli tootmiseks, väiksemas osas tsemendi tootmiseks.
- põlevkivielektri osakaal moodustas elektribilansis ca 83%.
- põlevkivitoorõli toodangu maht kasvas 1,6 korda võrreldes 2013. aastaga.
- toodeti ca 1 mln t põlevkiviõli.

Kõikidest Eesti keskkonnatasudest saadava riigitulu tasub suures osas põlevkivitööstus. Keskkonnatasud põlevkivitööstusest tervikuna olid 2016. aastal 53 mln eurot ja 2017. aastal 64 mln eurot. Kõikidest Eesti keskkonnatasudest moodustas see 2017. aastal 70%. Kaevandamisõiguse tasumäärad jäid siis vahemikku 0,275-0,725 EUR/t, täna, 2019. aasta I kvartalis on tasumäär tõusnud 1,58 EUR/t-ni.

Veel uudiseid samal teemal

04.07.2019|Keskkonnaministeerium

Põlevkivituhad arvatakse ohtlike jäätmete hulgast välja

Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool uurisid Eestis tekkivate erinevat tüüpi põlevkivituhkade omadusi, et selgitada välja, kas neid tuleb liigitada ohtlikeks jäätmeteks või mitte.

17.05.2019|Keskkonnaministeerium

Maavarade uurimist ei tohiks karta

Eesti teadmised maavara varudest pärinevad suures osas nõukogude ajast, kuid kasvav nõudlus maapõueressursside järele on toonud päevakorda vajaduse alustada meie maapõue uurimist ja maavarade kaardistamist, tõdeti konverentsil ’Maavarade uuringud ja mäenduse perspektiivid’.


Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.