Sa oled siin

Uus veeseadus ei nõua enam iga väiksema tegevuse puhul loa taotlemist

30.01.2019

Riigikogu kiitis täna, 30. jaanuaril heaks uuendatud ja korrastatud veeseaduse, mille sisus on tehtud ka muudatusi. Iga väikese mõjuga tegevuse jaoks enam veeluba taotlema ei pea, keskkonnavastaste süütegude maksimaalsed karistusmäärad juriidilistele isikutele aga tõusevad.
 

Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul jääb uue seadusega bürokraatiat vähemaks ning veekasutus muutub mõistlikumaks. Iga veega täidetud süvendit enam veekoguks ei loeta, ka ei pea nüüdsest iga väiksema tegevuse puhul tõttama luba taotlema.

Uues veeseaduses on veekogu mõistet täpsustatud – enam ei käsitleta veekoguna reoveepuhastite biotiike, vesiviljeluse tiike või basseine.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul ei pea seaduse jõustumisel enam taotlema veeluba tegevuste jaoks, mis ei ole veekeskkonnale ohtlikud. „Keskkonnaametis tuleb sellised väiksema mõjuga tegevused küll registreerida, see on aga oluliselt lihtsam ja kiirem kui veeloa taotlemine. Näiteks nõuab registreeringut veekogusse kuni 100 kuupmeetri tahkete ainete paigutamine või maasoojussüsteemi paigaldamine,“ märkis Kroon.

Põllumeestele on uue veeseadusega antud väljaspool nitraaditundlikku ala võimalus kõrge väetustarbega kultuuridel ehk maisil ja kõrrelisterohketel heintaimedel kasutada üle 170 kg sõnnikulämmastikku hektaril. Seda aga tingimusel, et põllumees laotab sõnniku hiljemalt 15. augustiks. See võimaldab mineraalväetiste asemel ära kasutada rohkem sõnnikut ning aitab kaasa ka sellele, et sõnnikulaotamist ei jäeta enam nii palju hilissügisele, kui taimed enam toitaineid omastada ei suuda. 

Uue seadusega antakse eramajapidamiste reoveepuhastamis- ja kogumissüsteemide nõuete täitmise järelevalve pädevus lisaks Keskkonnainspektsioonile ka kohalikule omavalitsusele. Meil on Eestis ligikaudu 85 000 kohtkäitlussüsteemi, on ilmselge, et nende nõuetele vastavuse kontrolli peavad panustama ka kohalikud omavalitsused.

Uuendusena reguleerib veeseadus mereuuringute lubade andmist. Seni lähtuti välisriigi teadlastele mereuuringulubade andmisel ÜRO mereõiguse konventsiooni üldsõnalistest sätetest - nüüd on aga paika pandud täpsem kord, kuidas mereuuringuloa taotlust menetletakse. Mereuuringulube hakkab välja andma Keskkonnaministeerium.
Lisaks tõstetakse keskkonnavastaste süütegude maksimaalseid karistusmäärasid juriidilistele isikutele. Järelevalvestatistika näitab, et kehtivad trahvimäärad on madalad (näiteks juriidilise isiku praegune maksimaalne karistusmäär vee kaitse ja kasutamise korra või vee erikasutusloa nõuete rikkumise eest on 2 000 eurot) ega motiveeri tegema pingutusi seaduse nõuete järgimiseks.
Juriidilise isiku puhul on uuteks maksimaalseteks karistusmääradeks olenevalt rikkumisest 100 000 kuni 400 000 eurot. Eraisikute maksimaalne trahvimäär jääb sõltuvalt rikkumisest vahemikku 100 kuni 300 trahviühikut. Trahviühiku baassumma paneb paika karistusseadustik, praegu on see 4 eurot.

Seadus jõustub käesoleva aasta 1. oktoobril.

Veel uudiseid samal teemal

03.09.2019|Keskkonnaministeerium

Reoveeauto metsa alla tühjendamine peab lõppema

Keskkonnaministeerium otsib koos Eesti Vee-ettevõtete Liidu ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatega lahendust reovee vedamise ja purgimise probleemidele. Hetkeolukord ei anna piisavat kindlust, et mõnel pool Eestis ei juhita reovett loodusesse.

08.08.2019|Keskkonnaministeerium

KOTKAS lendab nullbürokraatia poole

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega käivitub keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKASe teine etapp. Sellega korrastatakse keskkonnalubade süsteemi, muutes selle lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.