Sa oled siin

Uus ringmajanduse pakett tõhustab jäätmekäitlust veelgi

08.12.2015

Keskkonnaministeerium tervitab eelmisel nädalal Euroopa Komisjonis vastu võetud ringmajanduse uut ja senisest nõudlikumat meetmepaketti, mis katab erinevalt varasemast toote kogu olelusringi.

Ringmajanduse põhieesmärk on jäätmete vähendamine ja keskkonnakaitse, kuid ühtlasi ka kogu majanduse toimimise põhjalik muutmine.  Komisjoni esitatud ringmajanduse tegevuskavas kirjeldatakse meetmeid ringmajanduse suletud ahela loomiseks, mis hõlmaks toote olelusringi kõiki etappe alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja teiseste toorainete turu korraldamiseni.

Lisaks ringmajanduse tegevuskavale võttis komisjon vastu ka jäätmeid käsitlevad ettepanekud, milles on esitatud selged ja pikaajalised eesmärgid ringlussevõtu suurendamiseks ja prügilatesse ladestamise vähendamiseks.

„Uus pakett on kindlasti nõudlikum eelmisest, 2014. aasta sarnasest ettepanekute paketist, kuigi numbriliselt on mõned eesmärgid küll isegi madalamad,“ kommenteeris keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. Näiteks olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvuks aastaks 2030 pakuti varem 70%, praeguses paketis aga 65%. Olmejäätmete kohta on uues paketis seatud eesmärgiks saavutada ladestamise osakaal 10% aastaks 2030 - eesmärk, mille Eesti täitis juba 2014. aastal. „Mõnegi muu numbrilise  eesmärgi saavutamiseks peab Eestis aga tõsiselt pingutama, seda nii olme- kui pakendijäätmete eesmärkide osas, kuid need ei ole samuti 10-15-aastase perioodi peale võimatud,“ märkis Eek.

Paketi üldisemad eesmärgid on seotud jäätmetekke vähendamisega, eriti toidujäätmete vähendamisega. „Biojäätmete liigitikogumist tuleks igati arendada, need töödelda kas kompostiks või biogaasi tootmiseks kääritusjäägiks nii, et selle saaks viia tagasi põllumajandusmaadele, kus need võiksid osaliselt asendada ka kunstväetisi. Ehitus-lammutusjäätmete osas on eesmärgiks nii tekkekoguste vähendamine aga ka senisest põhjalikum sortimine ja edasine taaskasutamine. Eestis kasutatakse ehitus-lammutusjäätmetest üle 70%, valdavalt kaevandatud aladel tagasitäiteks, kuid liigitikogumises on palju arenguruumi ka ehitussektoris,“ loetles Eek eesmärke.

Jäätmedirektiivide muudatustes on tähelepanu pööratud ka laiendatud tootjavastutuse põhimõttele, eelkõige tootjavastutusorganisatsioonide toimivusele ja süsteemide läbipaistvusele, millega ka Eestis on probleeme. „Eelnõu kohaselt tuleks luua juhul, kui mingi jäätmeliigi osas tegutseb korraga mitu organisatsiooni, nende organisatsioonide tegevuse järelevalvega seotud eraldi ametkond.  Riigisektori vähendamise eesmärgi raames ei ole uute üksuste või ametkondade loomine ilmselt esimene valik, aga teemaga tuleb igal juhul tegeleda,“ rääkis Eek.

„Kokkuvõtvalt võib öelda, et uus pakett on jäätmekäitluse osas varasemast läbitöötatum ja terviklikum. Eesti on EL-i jäätmekäitlushierarhia rakendamise ja ringmajanduse eesmärkide suunas liikunud juba varem, uus pakett võimendab senised protsesse veelgi,“ märkis Eek.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma sõnul antakse uue ringmajanduse paketiga ettevõtjatele selgelt märku, et EL kasutab kõiki olemasolevaid vahendeid ressursside säästvamaks kasutamiseks ja majanduse ümberkujundamiseks.

„Selle saavutamiseks tuleb soodustada keskkonnakorralduse vahendite kasutamist. Näiteks nn rohehangete ulatuslikum kasutamine, keskkonnajuhtimissüsteemide (EMAS, ISO) rakendamine,  innovatsiooni ja investeeringute soodustamine ning toodete parandatavuse, vastupidavuse ja ringlussevõtu nõuete karmistamine,“ loetles Heinma.

Ühe olulise meetmena on tegevuskavas ette nähtud ökodisaini töökava aastateks 2015–2017,  mis sisaldab lisaks energiatõhususele ka toodete parandatavuse, vastupidavuse ja ringlussevõetavuse meetmeid, mis suurendavad toodete ja tooraine kvaliteeti. Nende meetmete abil on võimalik pikendada näiteks elektroonikaseadmete eluiga.

Euroopa Komisjon võttis uue paketi vastu 2. detsembril, Eesti on alustanud uue ringmajanduse paketi osas analüüsi ja seisukohtade kujundamist.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.