Sa oled siin

Uus rahvusvaheline lepe puudutab 39 Eesti lipu all sõitvat laeva

31.01.2019
Foto: Pixabay
Foto: Pixabay

Eesti soovib liituda rahvusvahelise konventsiooniga, mis tagaks kõikjal maailmas laevade lammutamise ohutult ja keskkonnahoidlikult. Eesti ise juba täidab konventsiooni nõudeid.
 

Täna, 31. jaanuaril on keskkonnaminister Siim Kiisler Riigikogus, kus läheb esimesele lugemisele Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu.

Eesti juba täidab konventsiooni nõudeid, sest Euroopa Parlament ja Nõukogu on Hongkongi konventsiooni rakendamise kiirendamiseks võtnud vastu samu kohustusi dubleerivad õigusaktid.

Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul on ühinemine vajalik selleks, et ka väljaspool Euroopa Liitu lammutataks laevu keskkonnahoidlikult ning lammutustöö tegijatele oleks tagatud tööohutus. „Asbest, raskmetallid, fossiilse kütuse jäägid ja osoonikihile kahjulikud ained, mis laevade lammutamisel võivad eralduda, on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka keskkonnale,“ lausus keskkonnaminister.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialisti Kaspar Andersoni sõnul toob konventsioon laevaomanike jaoks kaasa kohustuse koostada laevas olevate ohtlike materjalide loend, taotleda ohtlike materjalide tunnistus ning tagada laeva ringlussevõtt ohututes ja keskkonnahoidlikes lammutuskohtades. „Eestis laevaregistris on praegu 39 laeva, mis peavad täitma konventsioonist tulenevaid nõudeid. Tegemist on laevadega, mille kogumahutavus on 500 või rohkem.“

Konventsioon esitab nõuded ka laevade ringlussevõtu kohtadele – neiski peab olema tagatud ohutus inimeste tervisele ja keskkonnale. Eestis on nõuetele vastavaks ringlussevõtu kohaks Vene-Balti sadamas asuv laevaremonditehas, kus 2011. aastal lammutati 3593 kogumahutavusühikut ning 2013. aastal 2422 ühikut.
Konventsioon ei ole veel jõustunud - jõustumiseks peab ühinema 15 riiki, mille laevade kogutonnaaž moodustaks 40% kogu maailma laevade kogutonnaažist. Hetkeseisuga on ühinenud riike kuus.

Veel uudiseid samal teemal

17.06.2019|Keskkonnaministeerium

Kõige sagedamini leidub rannaprügis plastist pudelikorke

Eesti mererannad on jätkuvalt prügised, samas võrreldes 2012. aastaga on prügikogused seiratavates randades poole võrra kahanenud. Sellisele järeldusele jõudis MTÜ Hoia Eesti Merd, kes aastatel 2017-2018 seiras rannaprügi koguseid ja koostist kümnel rannal üle Eesti.

07.06.2019|Keskkonnaministeerium

Ohtlikud ained on Euroopa meredes laialdaselt levinud

Laupäeval, 8. juunil tähistatakse maailmamere päeva. Maailmamere suurimaks probleemiks on selle saastumine ja ületarbimine. Ka Euroopas on mere saastumine ohtlike ainetega  jätkuvalt suur probleem, selgub hiljuti avaldatud Euroopa Keskkonnaagentuuri aruandest.
 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.