Sa oled siin

Uuringuga kaardistati kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalused

02.05.2018

Põhjalik kliimavaldkonna uuring selgitas välja kasvuhoonegaaside vähendamise kulutõhusad viisid viies sektoris. Kõige enam leidub vähendamise potentsiaali transpordi- ja energiatootmise sektorites.

Euroopa Liidus reguleerib energeetikasektori ja suurte tööstuste kasvuhoonegaaside heite vähendamist kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteem. Väiksema, kuid samuti olulise heitega sektorites ehk transpordis, põllumajanduses, jäätmekäitluses, tööstuslikes protsessides ja väikesemahulises energiatootmises tuleb riikidel ise leida kõige sobivamad viisid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.

„See uuring annab väga hea ülevaate, milline on meie hetkeolukord ning millised on võimalused kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Kõikidel analüüsitud meetmetel on omad plussid ja miinused – mõni on esmapilgul kulukas riigile, mõni jällegi kipub liialt kodanike rahakoti kallale. Uuringus toodud meetmete loetelu ei olegi kohustuslik programm vaid lihtsalt öeldes on tegu menüüga ning sellest valikust tuleb Eesti oludesse sobivaim komplekt kokku panna,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Analüüsitud viie sektori heide moodustab riigi koguheitest kolmandiku. Järgmise kümnendi jooksul tuleb Eestil neis viies sektoris kasvuhoonegaase vähendada 13%. See tähendab, et aastal 2030 peab kasvuhoonegaaside heide olema ligikaudu 600 000 tonni võrra väiksem kui praegu. Selleks, et areng ka toimuks, on kõikidele EL liikmesriikidele seatud iga-aastased kasvuhoonegaaside heite piirkogused, mida ei tohi ületada. Analüüsid näitavad, et ainult olemasolevate poliitikate ja meetmetega jätkates ei suuda Eesti heite vähendamise iga-aastaseid sihttasemeid ega ka oma eesmärki 2030. aastaks täita.

„Riigile tähendaks see ka täiendavat kulu, sest puuduolevaid kasvuhoonegaaside ühikuid tuleks hakata turult juurde ostma. Kui aga oskame selle väljakutse enda kasuks pöörata ja vähendada heidet  võib-olla rohkemgi kui vaja, siis saab riik ühikutega kauplemisega hoopis tulu teenida. Seda omakorda saab investeerida kliimamuutustega seotud tegevustesse. Senitehtu näiteid ei pea kaugelt otsima – Tallinnas sõidavad ringi uued trammid, kogu Eestis toetatakse energiatõhususe suurendamist korterelamutes, renoveeritakse katlamaju jne,“ rääkis Kiisler.

Uuringu kohaselt on suurima heite vähendamise potentsiaaliga sektorid transport, väiksemahuline energiatootmine (sh hooned) ja põllumajandus, kusjuures transport moodustab kõigi viie sektori heitest ligikaudu 40%.

Kliimapoliitikat tuleb teha läbivalt, seetõttu oli vaja ka kaardistavat alusuuringut eri valdkondade arengukavade uuendamiseks 2019. aastal. Nüüd saab tulemusi kasutada edasisel täpsemal meetmete valikul ja kujundamisel.

Uuring valmis Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi koostöös. Uuringu viis läbi OÜ Finantsakadeemia.

Uuringut esitletakse täna, 2. mail kell 12.30 Energia Avastuskeskuses. Ürituse päevakava ning uuringu aruande leiab SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehelt.

Taust:

Käesolevas uuringus keskenduti kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi välised sektoreid ehk transport, põllumajandus, jäätmemajandus, tööstuslikud protsessid ja väikesemahuline (nimisoojusvõimsusega kuni 20MW) energiatootmine (sh energiatõhusus). Selles uuringus ei käsitletud suurtööstustest ning energeetikasektorist pärinevaid kasvuhoonegaase, mis on hõlmatud Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemiga. Kauplemise süsteem on turupõhine meede, kus läbi CO2 hinna motiveeritakse ettevõtteid oma tootmisprotsesse ümberkujundamist ressursitõhusamaks, säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Aastal 2016 oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide 19,6 miljonit tonni. Kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemiga on hõlmatud neist ligikaudu 70% ehk 13,4 miljonit tonni. Ülejäänu ehk 6,2 miljonit tonni ongi need viis sektorit, mida selles uuringus käsitleti.

Veel uudiseid samal teemal

02.05.2019|Keskkonnaministeerium

Euroopa edukaim keskkonnaprogramm LIFE ootab projektitaotlusi

Avatud on Euroopa Liidu LIFE-programmi keskkonna- ja kliimaprojektide taotlusvoor, mille eelarve on tänavu 400 miljonit eurot. Paljusid seniseid projekte on saatnud edu ja kõrged tunnustused.

16.03.2019|Keskkonnaministeerium

Piltuudis: Eesti juhtimisel võeti vastu esimene üleilmne kokkulepe ühekordsete plasttoodete vähendamiseks

Eile lõpetas ÜRO keskkonnaassamblee president Siim Kiisler Nairobis ÜRO neljanda keskkonnaassamblee. 2017. aasta detsembrikuus alanud eesistumine päädis ÜRO keskkonnaministrite kokkuleppele jõudmisega.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.