Sa oled siin

Ülemaailmselt hakatakse vähendama suure kliimamõjuga aineid

22.11.2017

Riigikogus oli täna esimesel lugemisel Montreali protokolli Kigali muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ratifitseerimisega annab Eesti oma panuse suure kliimamõjuga ainete vähendamisse.

„Kigali muudatus võimaldab 21. sajandi lõpuks ära hoida ülemaailmse õhutemperatuuri tõusu hinnanguliselt 0,5 kraadi võrra, andes sellega panuse Pariisi kokkuleppesse,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.


Eelmise aasta oktoobris Kigalis toimunud Montreali protokolli osaliste vahel kokku lepitud Kigali muudatuse eesmärk on piirata suure kliimamõjuga ainete kasutamist ning üle minna alternatiivsetele ainetele.


Montreali protokolliga on näiteks külmutus- ja jahutusseadetes (konditsioneerides, soojuspumpades), aerosoolides, tulekustutussüsteemides ja vahutootmises kasutatavad osoonikihti kahandavad ained asendatud peamiselt fluorosüsivesinikega (HFC-dega). Nende ainete mõju kliimale võib olla tuhandeid korda tugevam kui CO2-l. Seetõttu on nüüd Kigali muudatusega seatud riikidele kohustus vähendada HFC-de kasutust 50% võrra aastaks 2050 ning võtta kasutusele alternatiivsed ained. Sellised ühteaegu nii kliimat kui osooni säästvad ained on näiteks süsihappegaas, ammoniaak ja süsivesinikud.


Osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine on olnud oluline globaalne eesmärk juba rohkem kui 30 aastat, mida reguleeritakse läbi Viini konventsiooni ja Montreali protokolli. Viimast  peetakse üheks edukaimaks keskkonnaalaseks kokkuleppeks, mille on ratifitseerinud kõik maailma riigid (197 osalist). Protokolli täitmisega on saavutatud palju, näiteks on käibelt kõrvaldatud ligikaudu 99% osoonikihti kahandavatest ainetest


Sel nädalal toimub Montrealis protokolli osapoolte 29. kohtumine. Selle homme algaval kõrgetasemelises osas teeb EL nimel kõne Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt.
 

 

Veel uudiseid samal teemal

14.12.2018|Keskkonnaministeerium

Eesti liitus kliimasõbraliku metsanduse deklaratsiooniga

Poolas Katowices toimuval ÜRO kliimakonverentsil võeti vastu kliimasõbraliku metsanduse deklaratsioon, millega liitus ka Eesti.
Vastu võetud deklaratsiooniga kinnitavad riigid, et metsandus mängib olulist rolli Pariisi leppe eesmärkide saavutamisel.

Ahi köeb
13.12.2018|Keskkonnaministeerium

Õige ahjukütmise meelespea

Kas tead, et valesti kütmine raiskab puid, annab vähem sooja ja saastab keskkonda? Õhusaaste mõjub ka tervisele halvasti, põhjustades hingamisteede, südameveresoonkonna-, maksa- ja vere- ning kopsuhaigusi. Kuidas aga kütta ahju õigesti?

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.