Sa oled siin

Toimusid Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjoni töörühmade koosolekud

07.07.2015

Eelmisel nädalal toimusid Pihkvas Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni töörühmade koosolekud, kus arutati piiriveekogude majandamise aktuaalseid probleeme ja kooskõlastati koostööettepanekud valitsustevahelise piiriveekogude ühiskomisjoni jaoks aastateks 2016-2018.

29. ja 30. juunil toimunud veeressursside komplekse haldamise töörühma koosoleku päevakava oli lai, ulatades Peipsi-Pihkva järve vesikonna veemajanduse olukorrast kuni mõnede üksikute veemajandusehitiste seisundi hindamiseni Narva jõel.

Mõlemad pooled märkisid, et veemajanduslik olukord on üsna stabiilne, seda nii järve juhitava heitvete hulga, neis sisalduvate toitainete kui ka tehtud investeeringute osas.

“Meiepoolsed investeeringud olid suures osas suunatud veetaristute rekonstrueerimisse, näiteks Tartu reoveepuhasti töö tõhustamisel on heitvee üldkogus vähenenud pea poole võrra, reovee puhastustase on 80% lämmastikust ja 96% fosforist. Venemaa on aga suunanud oma investeeringud peamiselt pinnaveekogude kaitse meetmetesse ja Pihkva reoveepuhastamise tõhustamisse,” selgitas töörühma juht, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv.

Kohtumistel jõuti kokkuleppele, et Narva hüdrosõlme konstruktsiooni täiendatakse nii, et see võimaldaks kalade liikumist. Lisaks lepiti kokku koostöös kalade migratsiooni uurimisel ja probleemi lahendamisel lähemate aastate jooksul. Venemaa pool andis selgitusi ka Narva veehoidla seisundi kohta ja pooled otsustasid jätkata analüüse ujuvsaarte stabiliseerimise võimaluste rakendamiseks.

1.-3. juulil toimus Pihkvas ka Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjoni seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühma koosolek. Päevakorras oli 12 küsimust, mis puudutasid peamiselt piiriveekogude seisundit, seireprogramme ja ühist seiretööd ning rakendusuuringute põhisuundi.

Piiriveekogude seisundi kohta märkis töörühm, et nende seisund on stabiliseerunud. “Meie töö piiriveekogude, eriti Peipsi seisundi parandamiseks on hakanud vilja kandma: täheldatav on Peipsi järve seisundi paranemine mõningate näitajate osas. Oluline on selle juures muidugi asjaolu, et Emajõe kaudu on fosfori kui olulise toitaine sissevool Peipsisse oluliselt vähenenud, “ rääkis Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik, ühiskomisjoni sekretär Ago Jaani.

Eesti jõgede seisund on üldiselt hea, Venemaa jõgede seisund on mitmekesisem.

Koosolekul analüüsiti aastateks 2012-2015 kinnitatud piiriveekogude (Narva jõe vesikonna) seire programmi ja leiti, et mõningate tehniliste täpsustustega on see programm kasutatav ka järgneval kolmeaastasel perioodil. “2014. aasta lõpus kinnitas Vene pool piiriülese põhjavee seire programmi ja nüüd võib lõpuks ametlikult alustada ka põhjavete seisundi kohta andmete vahetamist. Ühisseiretööde korraldamise arutelud olid küll keerulised, kuid lõpptulemusena lepiti kokku mõlemale poolele antud tingimustes vastuvõetav töökorraldus,” lisas Jaani.

Eesti ja Venemaa valitsustevahelise piiriveekogude ühiskomisjon toimub praeguste andmete kohaselt Peterburis septembri lõpus. Seal kinnitatakse töörühmade otsused ja kavandatakse koostöösuunad lähemateks aastateks.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.