Sa oled siin

Tee rahvusvahelisel veepäeval algust uute vett kaitsvate harjumustega

22.03.2019

22. märtsil tähistatakse ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist veepäeva, mille eesmärk on pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas. Tänavune veepäev keskendub sellele, et kõigi inimeste jaoks oleks puhas vesi ühtemoodi kättesaadav.
 

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul on Eestis veemajandus üldiselt heas seisus, sest joogiveepuhastusseadmetesse ja reoveepuhastitesse on palju investeeritud. Eesti veekogudest on üle 60% heas seisundis ja põhjavee hea seisundi osakaal on ca 80%. „Eestis on aga umbes 200 000 inimest, kellel pole ligipääsu ei ühisveevärgile ega ühiskanalisatsioonile. Need inimesed peavad ise hea seisma selle eest, et nende kaevud oleks korras ja vee kvaliteet kontrollitud,“ ütles Kroon.

Tänavuaastase veepäeva teemaga (’Leaving no one behind’) soovib ÜRO muuhulgas teadvustada, et maailmas on 2,1 miljardit inimest, kelle kodus puudub puhas joogivesi ning 4 miljardit on kannatanud aastas vähemalt ühe kuu veepuuduse käes. Eestis on puhas joogivesi inimestele kättesaadav, kuid  ainult keskkonnahoidlik kasutamine tagab selle, et vett jätkub ka tulevastele põlvkondadele.

Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Mari Kala ja vee peaspetsialist Elina Leiner märkisid, et inimesed saavad vee kaitseks ka omalt poolt üsna palju ära teha.

• Puhastusvahendeid ostes vali loodussõbralikumaid ja fosfaadivabu tooteid.
• Torustike ummistuste likvideerimisel eelista mehaanilisi vahendeid kemikaalidele.
• WC-pott ei ole prügikast, sestap ei tohi valada ohtlikke kemikaale, ravimeid ja muid jäätmeid kraanikausist ega WC-potist alla.
• Katseta orgaanilist aiandust ning loobu mineraalväetiste ja keemiliste tõrjevahendite kasutamisest.
• Kasuta komposti sünteetiliste väetiste asemel.
• Oma majapidamise tarbeks rajatud joogiveekaevu ümbrus hoia vähemalt 10 meetri ulatuses puhas – nt autopesu- ja remont, välikäimla, väetisekotid, sõnnikuhunnik jms võib ohustada kaevuvee kvaliteeti.
• Räägi ka oma naabrile ja lastele, miks tuleb kaevu ümbrus korras hoida.
• Ära pese autot, mootorratast või muud sõidukit kaevu või mõne veekogu vahetus läheduses.
• Majapidamises kasutatud vesi juhi ühiskanalisatsiooni, selle puudumisel kogumismahutisse või omapuhastisse.

Vaid nii saame tagada puhta joogivee ka tulevastele põlvkondadele.
Keskkonnaametilt on võimalik tellida veeteemalisi õppeprogramme, mis sobivad hästi veepäeva tähistamiseks. Tellimiseks tuleb ühendust võtta Keskkonnaameti maakondliku keskkonnaharidusspetsialistiga.
Veepäeva tähistatakse alates 1993. aastast, mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks. Rahvusvahelise veepäeva ametlik koduleht: http://www.worldwaterday.org/

Äsja valmis Euroopa Komisjonil ülevaade Euroopa Liidu vete seisundist ja hinnang riikide veepoliitika rakendamisest. Aruanne on leitav komisjoni kodulehel: http://ec.europa.eu/environment/water/water-framework/impl_reports.htm. Selle kohaselt on ka Euroopa Liidu üleselt ligikaudu 80% põhjaveest saavutanud hea seisundi, kuid  pinnaveekogudest on heas seisundis kõigest 40%. Seisundi paranemisele on kaasa aidanud eelkõige reovee täiendav kokkukogumine ja reovee puhastamise moderniseerimine ning paisutatud jõgede kaladele läbipääsetavaks muutmine. Endiselt on  probleeme aga veekogude liigse toitainete ja ohtlike ainete  sisaldusega. Uueks tõstatuvaks murekohaks on ravimijääkide leiud keskkonnas.

Veel uudiseid samal teemal

lämmastikusaastega veekogu
05.06.2019|Keskkonnaministeerium

Kutsume lämmastikukoormuse vähendamise seminarile

Olete oodatud seminarile ja ühisele arutelule, mille teemaks on veekogude lämmastikureostuse vähendamise tõhustamine, lähtudes tegelike andmete alusel välja arvutatud lämmastikubilansist Eestis ja Lätis. Seminar toimub 19. juunil 2019 Pärnus, hotellis Tervise Paradiis, 8. korrus, Side 14, Pärnu. Allpool leiate seminari päevakava.

03.06.2019|Keskkonnaministeerium

Avalda arvamust: kas ajakohastatud üleujutusohupiirkondade kaardid said korrektsed

Tänasest novembrini ootab Keskkonnaministeerium ettepanekuid koostatud üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide kohta.

Alates 2011. aastast koostab Eesti üleujutusega seotud riskide hinnangut, ohu- ja riskikaarte ning maandamiskavasid ja uuendab neid iga kuue aasta tagant.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.