Sa oled siin

Teadlased: keskkonnaprobleemide lahendamine sõltub iga inimese valikutest

07.05.2019

Värske rahvusvaheline teadusraport näitab, et looduse hävitamine ei ohusta üksnes miljonit looma- ja taimeliiki, vaid mõjutab tugevalt ka paljude inimeste elukvaliteeti. Teadlaste hinnangul on praegu viimane aeg olukorda päästa ning sellele saab kaasa aidata igaüks.
 

Poolesaja riigi teadlaste koostööna valminud raport näitab, et maailmas on jätkuvalt vähenemas nii liikide kui ka ökosüsteemide, samuti kohalike loomatõugude ja taimesortide mitmekesisus. Selle peapõhjused on elupaikade hävimine maakasutuse muutmisel ja liikide ülemäärane tarbimine. Oma osa on ka kliimamuutusel, reostusel ja võõrliikide levimisel.

Teadlased tõdevad, et planeedi loodus on märgatavalt muutunud: ligi 75% maismaast ja 66% merest on suuremal või vähemal määral inimtegevustest mõjutatud ning linnade pindala on maailmas viimase 30 aastaga pea kahekordistunud. Ligi miljonit taime- ja loomaliiki ohustab lähiajal väljasuremine.

Kokkuvõttes mõjutab see meie igapäevaelu sama tugevalt kui kliimamuutused.

„See raport teeb selgeks, et praegused, peamiselt majanduskasvule orienteeritud tarbimis- ja tootmisviisid viivad globaalsete keskkonnaprobleemide süvenemisele,“ ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merit Otsus, kes  osales teadlaste ja valitsuste vahelise paneeli IPBES Pariisis peetud kohtumisel, kus enam kui saja riigi esindajad raporti järeldused 4. mail heaks kiitsid.

Teadlased pakkusid välja ka hulga võimalusi, mida saaks olukorra parandamiseks ette võtta. „Nii riiklikud poliitikad kui ka inimeste igapäevased tarbimisharjumused mõjutavad kokkuvõttes looduse olukorda,“ nentis Otsus. Igaühel on võimalik oma tarbimisharjumused üle vaadata ja muuta neid keskkonnasõbralikumaks. Näiteks on võimalus loobuda ühekordsete plastnõude kasutamisest, mis vähendaks energia- ja materjalikulu ning jäätmete teket.

Otsus märkis, et meie kõigi panusele paneb rõhku ka sel pühapäeval algav looduskaitsekuu, mille teema on „Igaühe loodushoid“.

IPBESi looduse seisundit ja muutusi analüüsiv raporti koostamiseks kulus kolm aastat ja selles osales 455 teadlast 50st riigist. Analüüsis kasutati ligi 15 000 teadusartiklit. Aruande koostamisel osales ka Hannes Palang Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuurikeskusest.
IPBESi nagu ka  valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli IPCC eesmärk on anda keskkonnapoliitika kujundamiseks vajalik teaduspõhine alus. IPBES moodustati iseseisva koostööorganisatsioonina 2012. aastal ja sellega on liitunud 132 riiki. Eesti ühines IPBESiga 2017. aastal.

Veel uudiseid samal teemal

17.08.2019|Keskkonnaministeerium

Keskkonnaminister Rene Kokk laskis vabadusse pliimürgistusest terveks ravitud merikotka

Mai lõpus Valgerannast leitud hinge vaakuv kotkas on järjekordne näide sellest, et pliihaavlid on keskkonnale ohtlikud.

14.08.2019|Keskkonnaministeerium

Käesoleval nädalavahetusel tähistame Eesti looduse päeva

Sel nädalavahetusel tähistame Eesti looduse päeva, mille pidulik avamine toimub Eesti noorima - Alutaguse rahvuspargi südames Iisakus laupäeval, 17. augustil.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.