Sa oled siin

Täna tähistatakse esimest korda rahvusvahelist e-jäätmete päeva

13.10.2018

Täna, 13. oktoobril peetakse esimest korda rahvusvahelist e-jäätmete päeva, et edendada üleilmselt  elektroonikajäätmete taaskasutamist.

E-jäätmed on elektroonikajäätmete lühendnimetus. Maailmas tekib neid hinnanguliselt 50 miljonit tonni aastas. Suur osa tekkivaist e-jäätmetest on tarbeelektroonika - arvutid, ekraanid, nutitelefonid, tahvelarvutid ja televiisorid. Teise osa moodustavad suured kodumasinad ning kütte- ja jahutusseadmed.

„Tekkivaist e-jäätmetest taaskasutatakse vaid 20%. See tähendab , et kaduma läheb hulk väärtuslikku materjali, mida saaks uuesti ringlusesse võtta,“ ütles keskkonnaminister Kiisler, kes lisas: „Selleks, et e-jäätmed jõuaks ringlusse, tuleb need õigesse kohta viia. Loodan, et e-jäätmete debüütpäev suurendab inimeste teadlikkust, kuhu kasutuskõlbmatuks muutunud esemed viia.“

Just teadlikkuse suurendamiseks käivitab EES-Ringlus kuuajalise e-jäätmete kampaania, kes kutsub inimesi kasutama www.kuhuviia.ee mobiilirakendust. Tolle abil leiab igaüks endale lähima koha e-jäätmete äraandmiseks.

E-jäätmetele kehtib tootjavastutus. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte järgi peab tootja tagama turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või nende kõrvaldamise. Nende tegevustega seotud kulud kannab tootja. Tootja omakorda paneb selle kulu toote hinda, mille maksab kinni tarbija. Viimane tähendab, et rakendub jäätmeseaduse teine oluline põhimõte – saastaja maksab.

Keskkonnainspektsioon kontrollib igal aastal tootjavastutuse süsteemiga mitte liitunud ettevõtteid, tagamaks, et kõik tootjad panustaksid süsteemi toimimisse. Nende kontrollide raames vaadatakse üle kogu tegevusahel, alustades kogumisvõrgustiku piisavusest, lõpetades müügikohas elektroonikajäätmete kogumise kohta jagatava infoga.

Eestis lasti 2016. aastal elektri- ja elektroonikaseadmeid Eestis müügile 15 865 tonni. 2016. aastal koguti e-jäätmeid kokku 12 9222 tonni. Eestis käideldi 8281 tonni, teistes liikmesriikides 3299 tonni ning väljaspool EL-i 1340 tonni elektri- ja elektroonikajäätmeid.

Varasemate aastate võrdlused siin:

2015:

Lasti turule elektri- ja elektroonikaseadmeid: 15448 tonni

Elektroonikaromusid ehk jäätmeid koguti:  5647 tonni

Eestis käideldi: 4096 tonni

Teises liikmesriigis käideldi (Eestis tekkinud jäätmeid): 1550 tonni

 

2014:

Lasti turule elektri- ja elektroonikaseadmeid: 15101 tonni

Elektroonikaromusid ehk jäätmeid koguti:  5140 tonni

Eestis käideldi: 3919 tonni

Teises liikmesriigis käideldi (Eestis tekkinud jäätmeid): 1220 tonni

 

E-jäätmetest loe rohkem SIIT

Veel uudiseid samal teemal

08.08.2019|Keskkonnaministeerium

KOTKAS lendab nullbürokraatia poole

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega käivitub keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKASe teine etapp. Sellega korrastatakse keskkonnalubade süsteemi, muutes selle lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks.

04.07.2019|Keskkonnaministeerium

Põlevkivituhad arvatakse ohtlike jäätmete hulgast välja

Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool uurisid Eestis tekkivate erinevat tüüpi põlevkivituhkade omadusi, et selgitada välja, kas neid tuleb liigitada ohtlikeks jäätmeteks või mitte.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.