Sa oled siin

Täna algas Pariisi kliimakonverents

30.11.2015
Viru raba
Autor: Marek Metslaid

Valitsuse kommunikatsioonibüroo pressiteade

Peaminister Taavi Rõivas osaleb täna koos üle 160 maailma riigijuhiga 195 riigist ÜRO Pariisi kliimakonverentsil (COP21), mille eesmärk on saavutada ülemaailmne kokkulepe hoidmaks kontrolli all kliimamuutusi.

Eesmärk on kokku leppida tegevuskava, millega maailma keskmise temperatuuri tõus pikemas perspektiivis jääks alla 2°C. "Olgugi, et Eestis tajume kliimamuutuste mõju vähemal määral kui näiteks paljudes arengumaades, siis kliimamuutused mõjutavad kaudselt meid kõiki kliimapagulaste arvukuse ja maailmamajanduse ebastabiilsuse kaudu," ütles Rõivas.

Peaministri sõnul seisame täna valiku ees, kas jätkatakse jõudsalt kasvava maailma rahvaarvu ja saastava majandustegevustega või liigume järjest suurema ressursi- ja energiasäästu, mõtestatuma tarbimise ja nutikamate lahenduste suunas.

"Tulevikus on konkurentsieelis neil riikidel, kes vähesest ja kodumaisest võimalikult nutikalt lisandväärtust suudavad luua. Ka Eesti saaks panustada üleilmsete väljakutsete lahendamisse innovatsiivsete tehnoloogiliste lahenduste arendamisega," ütles peaminister Rõivas.

Euroopa Liidu ja Eesti eesmärgiks Pariisis on jõuda pikaajalise ja õiguslikult siduva kokkuleppeni, mis aitaks maailmal liikuda vähese CO2-heitega ning kliimamuutustele vastupanuvõimelise tuleviku poole. Kokkulepe peab sisaldama aruandlussüsteemi ning perioodilist kohustuste ülevaatamise protsessi.

ÜRO Pariisi konverentsist võtab osa rekordarv, ligi 200 riiki. Oma konkreetsed ettepanekud heitkoguste vähendamiseks on enne Pariisi konverentsi esitanud juba enam kui 170 riiki, mis katavad üle 95% ülemaailmsetest heitkogustest.

Pariisi kliimakonverentsi läbirääkimised algavad 30.11.2015 riigipeade ja valitsusjuhtide poolse avamisega, millele järgnevad läbirääkimised ekspertide tasandil. Keskkonnaminister Marko Pomerants osaleb Pariisi konverentsil alates 6. detsembrist, 7.12 – 8.12 toimub kõrgetasemeline ministrite kohtumine.

TAUST:

  • Euroopa keskmine õhutemperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud peaaegu 1 °C võrra ning teadusandmed näitavad, et 2100. aastaks tõuseb see veel 2–6,3 °C võrra juhul kui kliimamuutuste vastu aktiivselt ei tegeleta.
  • Teadlased soovitavad üleilmse temperatuuri kasvuks mitte üle 1,5 °C, sest ka 2 °C temperatuuri kasvul võivad olla katastroofilised tagajärjed.
  • Kõige värskemas kliimamuutuste rühma aruandes on märgitud, et võimalus jääda alla 2 °C temperatuuripiiri on väga kiiresti kadumas. Temperatuuri tõusu piiramiseks peavad kõik riigid vähendama olulisel määral ja pidevalt kasvuhoonegaaside heidet.
  • Erinevate kliimastsenaariumite kohaselt suureneb ekstreemsete ilmastikunähtuste sagedus, mis suure tõenäosusega toob kaasa raskete loodusõnnetuste sagenemise.
  • Kliimamuutuste tulemusel tõuseb nii maismaa kui ka mere temperatuur ning muutub sademete hulk, intensiivsus ja jaotumine, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas ja rannikuerosiooni ohu. Samuti muutuvad looduslikud protsessid, polaarjää sulab, teatud piirkondades (ka Euroopas) süveneb veepuudus ja laieneb kõrbestumine.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.