Täna algas Luksemburgis Euroopa Liidu ministrite kalanduse ja põllumajandusnõukogu, mis päädib 2020. aasta Läänemere kalakvootide kinnitamisega.
„Kahtlemata on see aasta olulisim kalandusläbirääkimine, sest selle tulemusena selgub, kui palju saame tuleval aastal püüda meile majanduslikult kõige tähtsamaid kalu. Ministrid löövad lukku kvoodid kilu, räime, tursa ja lõhe püügiks,“ selgitas keskkonnaminister Rene Kokk.
Minister lisas, et kuigi suures osas on Euroopa Komisjoni pakutud ettepanekud asjakohased, on siiski kohti, kus proovime just Eestile rohkem kasulikke lahendusi välja rääkida.
Üks neist on kilukvoot, mille puhul soovib Eesti väiksemat kvoodi vähendamist kui Euroopa Komisjon välja on pakkunud. Teisisõnu – kui komisjoni ettepanek on vähendada kilupüüki 25%, siis Eesti ettepanek on 22%. „Varu on bioloogiliselt heas seisus ning liiga suur vähendamine tooks kaasa tarbetu kvoodikõikumise. Meie hinnangul on kvoodi 22%-line vähendamine aga juba piisav, et populatsiooni hea seisund püsiks,“ selgitas keskkonnaminister.
Euroopa Komisjon tegi augusti lõpus ettepaneku suurendada Liivi lahe räimekvooti 11 % ja jätta samaks Soome lahe lõhekvoot. Ülejäänu nende ettepanekust on kõik vähendamine - Läänemere lääneosa räime kvoot väheneks -71 %, Läänemere keskosa räime kvoot -10 %, Botnia räime kvoot -27 %, Atlandi merilesta kvoot -32 %, avaosa lõhe kvoot -5 %, kilu kvoot -25 % ja Läänemere lääneosa tursa kvoot -68 %.
Millisteks kvoodid lõpuks jäävad, selgub homme hommikul.
Kaks päeva kestval kalandus- ja põllumajandusnõukogul arutatakse lisaks ka muid teemasid. Üheks nendest on Euroopa Liidu metsastrateegia aastani 2030 ning teiseks maailma metsade kaitse.
