Sa oled siin

Soome lahest leiti Mehhiko päritolu karp

24.01.2020

2019. aastal käivitunud Eesti, Vene ja Soome ühisprojekt Soome lahe kaitseks ADRIENNE algas suviste välitöödega, mis viis mereuurijad kokku kahe uue liigiga. Nimelt leiti Soome lahe idaosast merekarp Rangia cuneata ja hulkharjasuss Laonome xeprovala. Merekarp pärineb Mehhiko lahest, hulkharjasussi päritolu pole teada ning liiki kirjeldati esmakordselt Eesti teadlaste poolt.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul võisid mõlemad siia saabuda laevade ballastiveega. “On üllatav, et Mehhiko lahe soojadest tingimustest pärit karp saab hakkama ka Läänemere magedas ja jahedas vees. Karbid on tuntud kui head vee filtreerijad, aga nende tuleku üle on veel vara rõõmustada. Meile on veel teadmata, kuidas nad Soome lahes käituvad ning kas hakkavad võõrliikidele omaselt hõivama kohalike liikide elupaiku,” märkis Andresmaa. Kuigi uute võõrliikide leidmine Soome lahest pole hea uudis, tuleb tunnustada riikidevahelist teadlaste koostööd, et info uute võõrliigileidude kohta paremini levib.

Projektijuht Jonne Kotta TÜ Eesti Mereinstituudist sõnul jõudis Mehhiko lahest pärinev riimveeline setetesse kaevuv hõljumtoiduline karp Euroopasse 2005. aastal Antwerpeni sadama kaudu ning Läänemerre levis liik viis aastat hiljem. 2014. aastal nähti teda juba Pärnu lahes. „Karbid suudavad igapäevaselt läbi filtreerida olulise osa nende kohal paiknevast veesambast ning sel moel parandada merevee kvaliteeti. Mehhiko lahes on karpi ajalooliselt toiduks korjatud, see on väärtuslik toiduobjekt ka kaladele. Hetkel on karbi asustustihedus Läänemere kirdeosas hõre, kuid muutuva kliima tingimustes võib see oluliselt suureneda,“ rääkis Kotta.

Teise uue leiuna avastati ADRIENNE projekti välitööde käigus Soome lahe idaosast hulkharjasuss Laonome xeprovala. Varem on Kotta sõnul sama liiki leitud 2009. aastal Hollandi jõgedest, kanalitest ning suudmealadelt kui seni tundmatut hulkharjasussi. „Sama liigi isendeid leidsime 2012. aastal ka Pärnu lahest ning Aasovi merest. ADRIENNE projekti välitööde käigus saime teada, et nüüd on see liik jõudnud ka Soome lahte,“ märkis Kotta.

Laonome suurendab meresetete stabiilsust. Kuna liik on meil väga arvukas, siis ta on meil arvatavasti oluliseks toiduobjektiks teistele selgrootutele ning kaladele. Tihenev konkurents toidu pärast võib vähendada samasuguse toitumisviisiga kohalike selgrootute liikide arvukust ja põhjustada isegi nende kadumist.

2019. aasta kevadel Venemaa ja Soome ekspertidega käivitunud ühisprojekti ADRIENNE eesmärk on lahendada olukord, kus kolmes Soome lahe äärses riigis kasutatakse mereuuringutel erinevaid uurimis- ja hindamismetoodikaid ning andmed on laiali eri andmebaasides. ADRIENNE projektiga pannakse paika ühtne metoodika, mille alusel koondatakse olemasolevad andmed kooskasutatavaks ning kaardistatakse ja modelleeritakse Soome lahe mereelupaigad ning liikide levik. Projekti lõppeesmärk on luua otsustusmudel, mis võimaldab hinnata erinevate inimtegevuste kumulatiivset mõju Soome lahe tundlikule mereökosüsteemile ning milline roll elustiku seisundile on muutuval kliimal.

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist rahastatav projekt ADRIENNE kestab kolm aastat kuni 2022. a märtsini. Projekti juhtpartner on TÜ Eesti mereinstituut, teised partnerid on Keskkonnaministeerium ja Venemaa Teaduste Akadeemia Peterburi Teaduskeskus. Kaasatud partneritena osalevad Soome Keskkonnakeskus (SYKE), Kotka Merendusuuringute Keskus, Peterburi Loodusvarade, keskkonnakaitse ja ökoloogia komitee ning Venemaa Geograafiaühingu Peterburi oblasti osakond.


Selle väljaande sisu eest vastutab ainuisikuliselt Keskkonnaministeerium ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020, programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.

Projekt ADRIENNE kestab kolm aastat (1. aprillist 2019 – 31. märtsini 2022), selle kogumaksumus on 551 006 eurot, millest 90% (495 905 eurot) rahastatakse EL Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist 2014-2020 ning 10% projektipartnerite poolt. 

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu.

Veel uudiseid samal teemal

30.01.2020|Keskkonnaministeerium

Keskkonnategude poolest paistab silma Saaremaa

Kolmapäeva õhtul selgusid 2019. aasta keskkonnategu ja rahva lemmik ning konkursi aasta keskkonnasõbralik ettevõte nominendid. Aasta keskkonnateo tiitli pälvis AS Eesti Teed oma mürgivaba teehoolduse eest Saaaremaal ning rahvahääletusel sai enim hääli Saaremaal peetav keskkonnasõbralik elamusfestival I Land Green.

18.12.2019|Keskkonnaministeerium

Laevade ballastveega võõrliikide levimisele tõmmatakse pidurit

Täna kohtuvad Tallinnas Läänemere riikide ja Atlandi kirdeosa merenduseksperdid, et panna piir laevade ballastvees leiduvate võõrliikide levikule. Eesti merealast on viimase kümne aasta jooksul leitud 14 kahjulikku võõrliiki, kellest tuntuim on ümarmudil.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.