Sa oled siin

Soojussaarte analüüs aitab kliimamuutustega kohanemist paremini planeerida

16.06.2020

Keskkonnaministeeriumi tellimusel Keskkonnaagentuuri koostatud Eesti suuremate linnade soojussaarte (ümbritsevast piirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala) analüüs ja selle kaardikihid võimaldavad paremini linnaplaneerimisega tegeleda. Muuhulgas aitab soojussaarte analüüs ennetada ka krooniliste haigete, eakate ja laste terviseriske.

Kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui mujal maailmas ning sellega tegelemine on kliimamuutustega kohanemise arengukava üks osa.

„Analüüs ja selle põhjal valminud kaardirakendus on praktiline töömaterjal elamupiirkondade arendajatele ja linnaplaneerjatele. Soojussaare efekti saab leevendada, kui piirata planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerumist ning laiendada rohealasid ning haljastust ja veekogusid linnakeskkonnas,“ kommenteeris Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala selgitas, et  arvestades kõikide suuremate Eesti linnade asustustiheduse suurenemist ja linnaliste asumete järjepidevat tihendamist ehitistega, tekkis ka vajadus täiendada olemasolevat soojussaarte infot. „Kuumalained võimenduvadki eeskätt linnades, soojussaare efektina, kus massiivsed tumedad pinnad, näiteks asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused neelavad suurema osa linnaruumi õhku kütvast päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku. Landsat-8 satelliitandmete alusel analüüsis Keskkonnaagentuur soojussaarte tekkimist kõigis Eesti suuremates linnades - Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Narvas ja Kohtla-Järvel ajavahemikus 2014 -2019,“ lisas Ala.

Uuringu käigus on võrreldud ajavahemikus 2014- 2019 iga aasta kohta nimetatud linnadele lähimates ilmajaamades esinenud kuumalainete ajal mõõdetud õhutemperatuure ning satelliidi andmeseeriaid. Vaatamata sellele, et satelliidi andmete laekumise intervall on 16 päeva ning satelliitpiltide nähtavus sõltub pilvisusest, on  Landsat-8 andmetel hea eraldusvõime (30-100m). Andmetes on hinnatud infrapunase spektri kanali igas pikslis maapinna temperatuuri, mis on  korrigeeritud  teiste lainepikkuste sensorite infoga ning seejärel hinnatud võimalike soojussaarte teket.

Tulemused on esitatud nii soojuskaartidena (”heatmap plots”) kui ka võimalike soojussaarte piltidena iga valitud linna osas.

• Aruanne „Soojussaarte hindamine Eesti linnades aastatel 2014- 2019“, kaardikihid ja kaardilugu on leitav Keskkonnaagentuuri kodulehel https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/ilmastik 

• Soojussaarte andmestik on kättesaadav ka Maa-ameti geoportaalis aadressil: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared

Veel uudiseid samal teemal

Fotol on Eesti Euroopa Liidu alalise esinduse asejuht Marten Kokk.
18.12.2020|Keskkonnaministeerium

Euroopa kliimaseadus liikus sammu vastuvõtmisele lähemale

Eile Brüsselis toimunud Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil leppisid keskkonnaministrid kokku kliimaseaduse üldises lähenemiseviisis ehk eesmärgis vähendada Euroopa Liidus aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.

12.12.2020|Keskkonnaministeerium

Pariisi leppe 5. aastapäev: 127 riiki pürgib kliimaneutraalsusele

Täna, 12. detsembril saab Pariisi kokkulepe viieaastaseks. 12. detsembril 2015 võtsid 195 Pariisi kogunenud riiki vastu globaalse kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. Leppe eesmärk on hoida globaalse keskmise temperatuuri tõusu alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.