Sa oled siin

Sindi kärestik on lõplikult valmis

11.08.2020

Tööd Sindi paisul on lõppenud ning seda aasta planeeritust varem. Betoonpaisu asemel on looduslik kärestik, korda tehtud väliujulas käib vilgas elu ning kaladele on rajatud kudealad.

„Sindi projekt on hea näide, kuidas keskkonnainvesteeringud on märksa laiema mõjuga kui vaid konkreetse keskkonnaprobleemi lahendamine,“ ütles värskelt valminud Sindi kärestikuga tutvunud keskkonnaminister Rene Kokk. „Siinne annab kalavarude kaudu panuse majandusse ning  toetab tänu ohtliku objekti likvideerimisele siseturvalisust. Ühtlasi parandab Sindis tehtu kohalikku elukeskkonda ja tõstab piirkonna väärtust.“

Tööd Sindi paisu maha võtmiseks algasid 2018. aasta oktoobris ning lõppesid möödunud nädalal. See on aasta võrra varem kui planeeritud.

„Tööd lõppesid aasta enne tähtaega, ühtkätt tänu soodsatele ilmastikuoludele, teisalt kõikide osapoolte ühise pingutuse ja hea koostöö tulemusel,“ lisas Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. „Nii ehitajad kui ka kohalik omavalitsus on olnud suurepärased partnerid. Just nende abiga on Keskkonnaagentuur toonud ära tulemuse, mille nimel on arutelud käinud aastakümneid.“

Ehitustööde käigus lammutati pais, taastati sintlaste väliujula, rajati kärestik ning paisu vanast asukohast allavoolu kudealad.

Kärestik on terve ehitusaja pakkunud suurt huvi sintlastele ja ka kaugemalt tulijatele. Käiakse niisama uudistamas, aga igal nädalavahetusel on jõel ka süsta- ja kanuusõitjad. Harrastajad meilt ja mujalt on ristinud kärestiku Baltimaade parimaks. Tolles said kohalolijad täna kärestikuaerutaja Siim Peetrise juhtimisel ka ise veenduda. FOTOD tänasest kohtumisest ja parvetamisest

Taust

Sindi paisu avamine kalade rändeks on üks osa projektist „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine,“ mida riik Keskkonnaagentuuri eestvedamisel ellu viib. Pärnu jõestiku projekti raames korrastati aga ka jõestiku teisi paisusid. Näiteks on avatud ka Jändja ja Vihtra ning tööd käivad veel Pärnu lisajõgedel Helmeti, Nurme, Kullimaa, Rõusa paisudel.

Pärnu jõgi on suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis – suurem kui ülejäänud lõhejõed kokku. Pärnu jõestikus on 270 jõge ja oja, kokku üle 3000 km.

Pais asus Pärnu jõe suudmest 14 km kaugusel, olles vee-elustikule ületamatu ja blokeerides rändel olevatele kaladele 90% Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest. Sindi paisu lammutamise järel on Pärnu jõgi kogu pikkuses rändetakistustest vaba (Jändja ja Vihtra juba varem tehtud).

Pärnu jões ja lisajõgedes on leitud 3 sõõrsuu- ja 34 kalaliiki, lisaks mõned juhukülalised. Olulisemad neist lõhe, jõesilm, jõe- ja meriforell, merisiig.

Kasu kaladele lõhe näitel. Varem sai lõhe sigida Pärnu jões ainult Sindi paisu alusel kärestikul, kus taastootmist on parimatel aastatel hinnatud 300-400 laskujale aastas. Rändetee avamise järel on Pärnu jõe lõheasurkonna potentsiaalseks taastootmisvõimeks hinnatud kuni 50 000 laskujat aastas (projekti raames tehtud kalastiku-uuring, milles kaasatud Eesti parimad kalastikueksperdid).

Projekti kogumaksumus on 15 miljonit eurot, millest 85% panustab Ühtekuuluvusfond ja 15% riik.

Fotod tänasest kohtumisest ja parvetamisest Sindi kärestikul (Kadri Kauksi)

Video kalade õnnetust olukorrast enne paisu lammutamist (Jarko Jaadla)

Video kalade õnnest peale paisu lammutamist (Jarko Jaadla)

Veel uudiseid samal teemal

23.09.2020|Keskkonnaministeerium

Padise kloostris tähistatakse esimest korda rändekalade päeva

Laupäeval, 26. septembril tähistatakse Padise kloostri kõrval ning sees üleilmset rändekalade päeva. Sel päeval on fookuses lõhed, meriforellid, angerjad, tuurad ja teised meie vetes elavat või tulevikus siia naasevad rändekalad.
 
17.09.2020|Keskkonnaministeerium

Tänavusel vähipüügihooajal käis püügil rekordarv harrastajaid

Selle aasta sumedad augustiööd tõid vete äärde viimase viie aasta rekordarvu vähipüüdjaid. Kokku anti luba 1309-le vähipüüdjale, kes omakorda püüdsid kokku 22 275 mõõdus vähki.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.