Sa oled siin

Selline hakkab välja nägema Eesti kõige keskkonnasõbralikum riigihoone

20.03.2019

Keskkonnamaja arhitektuurivõistluse žüriile avaldas enim muljet töö, mille esitasid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai arhitektuuribüroost Kavakava OÜ. Võidutöö pakkus ühe suure rajatise asemel välja linnakvartalina toimiva keskkonna, kus hooned ümbritsevad meretuulte eest varjatud sisehoovi.
 

Võidutöö üks autoreid arhitekt Indrek Peil arhitektuuribüroost Kavakava OÜ ütles, et Keskkonnamaja kvartal ei hakka võistlema vesilennukite angaaride monumentaalse hoonemahuga pompoossuses. „Leiame, et suurte megastruktuuride aeg on läbi,“ lausus Peil.

Keskkonnaminister Siim Kiisler nimetas võidutööd välja kuulutades Keskkonnamaja „tee lahtiajamise projektiks“, mis hakkaks eksponeerima meie puitarhitektuuri ning saaks keskkonnasõbraliku energiakasutuse näiteks.

Žürii tõi välja, et võidutöö kolm eriilmelise arhitektuuriga hoonemahtu pakuvad rohkesti avastamisrõõmu, puitstruktuurid siseruumides on efektsed ning demonstreerivad parimal moel puidu kui ehitusmaterjali erinevaid kasutamise võimalusi. Samuti on kõigist esitatud kavanditest just selle lahendusega võimalik ainsana saavutada vajalik tuleohutusklass, mis toetaks eheda puidu kasutamist ehituskonstruktsioonides.

Keskkonnamajast peab saama Eesti kõige keskkonnasõbralikum riigihoone. Arhitektuurikonkursil osalejaile oli pandud tingimuseks, et maja ehitamiseks kasutataks valdavalt puitu ning et see oleks liginull-energiahoone, kus kasutatakse nutikaid lahendusi.

Lennusadama kõrvale rajatav Keskkonnamaja koondab tulevikus ühe katuse alla Eesti Loodusmuuseumi ning büroohoone, kuhu on planeeritud Keskkonnaministeerium, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse Tallinna struktuuriüksused.

Keskkonnaministeerium soovib alustada keskkonnamaja ehitust 2020. aastal ja majja sisse kolida 2022. aastal. Projekti kogumaksumuseks on prognoositud 38,5 miljonit eurot.

Näitus Keskkonnamaja arhitektuurivõistluse ideekavanditega jääb arhitektuurimuuseumis avatuks 14. aprillini 2019.

Teine koht preemia suurusega 22 000 eurot märgusõnaga „Kärg“ Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep, Teele Kapsta, Sten Vendik ja Elise Roos arhitektuuribüroost Kauss Arhitektuur OÜ. Kolmas koht preemia suurusega 15 000 eurot tööle märgusõnaga „Tare“, mille autoriteks on Oskars Vavere, Liene Adumane-Vavere, Liva Nordmane, Martins Rusins, Sandra Sinka, Olga Trebuhina, Mari Hunt, Mari Möldre ja Nele Šverns arhitektuuribüroodest OÜ b210, SIA Ruume arhitekti, SIA CMB ja SIA Rodentia. Ergutuspreemiad 6500 eurot anti tööle märgusõnaga „Bubo bubo“, mille autoriteks on Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan, Heidi Urb ja Mae Köömnemägi arhitektuuribüroost Molumba OÜ ja „Kiip“, mille autoriteks on Inga Raukas, Tarmo Teedumäe, Liisi Vähi (AB Säsi) ja Toomas Tammis arhitektuuribüroost Allianss Arhitektid OÜ.

Veel uudiseid samal teemal

18.09.2019|Keskkonnaministeerium

Estonian Celli investeering keskkonnahoidu on eeskujuks teistelegi

Täna tutvustas Estonian Cell oma seni suurimat investeeringut keskkonnahoidu, mis teeb ettevõtte jätkusuutlikuks ja konkurentsivõimeliseks.

02.05.2019|Keskkonnaministeerium

Euroopa edukaim keskkonnaprogramm LIFE ootab projektitaotlusi

Avatud on Euroopa Liidu LIFE-programmi keskkonna- ja kliimaprojektide taotlusvoor, mille eelarve on tänavu 400 miljonit eurot. Paljusid seniseid projekte on saatnud edu ja kõrged tunnustused.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.