Sa oled siin

Seadusemuudatusega loodetakse vähendada eestlaste kilekotilembust vähemalt poole võrra

08.01.2019

Juba nädala jagu on kehtinud uus pakendiseadus, mille järgi ei tohi poed enam tasuta jagada õhukesi ja väga õhukesi kilekotte. Muudatuse eesmärk on vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist.

„Suuremad kaubandusketid võtsid selle kasutusele tegelikult juba mõnda aega tagasi, nüüdseks on järele jõudnud ka väikepoed. Oluline on mõista, et muudatus kehtib kõigile – ka kõige pisematele külapoodidele,“ ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.
Seadusemuudatus puudutab õhukesi ja eriti õhukesi kilekotte. „Siia alla kuuluvad näiteks plastikkotid, millesse kassade juures pakiti teistest kaupadest määrdumise vms vältimiseks näiteks sokke, õnnitluskaarte vms,“ selgitab Heinma.
Heinma lisab, et olgugi et pakendiettevõtja ei või müügikohas anda õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte tarbijale tasuta, on siiski mõned erandid. Näiteks võib anda eriti õhukesi plastkandekotte, mida kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, kui see aitab vältida toidu raiskamist. „Seda siis, kui noid kasutatakse hügieeni pärast ehk et vältida toodete ristsaastumist. Võtame näiteks kilepiima, mis pannakse eriti õhukesse kilekotti, et piimapakendi viga saamisel ei määrduks teised tooted piimaga,“ toob Heinma näite.
Õhuke plastkandekott on plastkandekott, mis on õhem kui 50 mikronit. Neid kotte ei tohi igal juhul tarbijatele tasuta anda, vaid tuleb küsida tasu. Niisuguste kottide eest küsiti Eestis enamasti raha ka seni: need on tüüpilised kilest kandekotid, mida poodides kassa juures osta saab.  

Eriti õhuke plastkandekott on plastkandekott, mis on õhem kui 15 mikronit. Need on näiteks müügisaalis kauba pakendamiseks kasutatavad enamasti läbipaistvad väiksemad kotikesed. Selliseid kotte võib tarbijale tasuta anda, kui seda kasutatakse hügieeni tagamiseks (näiteks ostetakse mähkmeid, mida müüakse eraldi) või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks (tarbija ostab poest lahtisi saiakesi, puu- ja juurvilju või pakitakse tema poolt lahtiselt ostetud hakkliha eriti õhukesse plastkandekotti). Muudel juhtudel peab tarbija tasuma eriti õhukese plastkandekoti eest.

Lisaks tuleb tarbijale pakkuda õhukese plastkandekoti, kaasa arvatud eriti õhukese plastkandekoti kõrval muid võimalusi kaupa pakendada. Näiteks võrgust puuviljakotte, paberist kotte, korduskasutatavaid riidest kotte jne. Need variandid on meil juba praegu väga paljudes poodides olemas.

„Need piirangud peavad tagama selle, et alanud aastast ei tarbiks eestlased rohkem kui 90 ning 2025. aastast enam kui 40 õhukest kilekotti aastas. Sellesse arvestusse ei lähe eriti õhukesed kandekotid,“ täpsustas Heinma. Hinnanguliselt kasutati 2015. aastal 200 õhukest kilekotti inimese kohta.

Veel uudiseid samal teemal

15.01.2019|Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeerium: jäätmeseadusega venitamine tuleb lõpetada

Keskkonnaminister Siim Kiisler leiab, et uus jäätmeseadus tuleb vastu võtta veel selle riigikogu ajal. Vastu võetavas jäätmeseaduses peavad olema sees nii ladestustasu tõus kui pakendijäätmete kohtkogumine.

21.12.2018|Keskkonnaministeerium

Ühekordsete plasttoodete keeld sai esimese rohelise tule

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu sõlmisid esialgse kokkuleppe osade plasttoodete keskkonnamõju vähendamise direktiivi kehtestamiseks. See tähendab, et 2021. aastast enam mitmeid ühekordseid plasttooteid turule lasta ei tohiks.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.