Sa oled siin

RMK hakkab parandama lõheliste rändetingimusi ning elupaiku

14.02.2020

RMK muude looduskaitseülesannete sekka on lähiajal lisandumas kalade rändeteede avamine ning elupaikade taastamine. Rännete avamiseks on RMK-l kavas kasutada 1,7 miljonit eurot Ühtekuuluvusfondist saadavat raha, mis peaks oluliselt parandama lõheliste juurdepääsu koelmualadele.

„RMK-sse kuuluv Põlula kalakasvandus on aastate jooksul jõgedesse asustatud kaladega lõheliste varusid oluliselt parandanud,“ märkis keskkonnaminister Rene Kokk. „Seepärast on igati õige samm  anda samadesse kätesse kogu kalakaitsetööde ahel – alates kaladest ja teistest vee-elustiku liikidest kuni nende elupaikadeni välja.“

„RMK tegeleb nüüdsest ohustatud kalaliikide kaitsega terviklikult,“ lisas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas. „Lisaks kalade asustamisele on meie ülesanne nüüd samade liikide looduslike elutingimuste parandamine, et nad ise hästi hakkama saaksid. See ju ongi kogu asja mõte pikemas perspektiivis vaadatuna.“

Jõgedele ehitatud paisud on kaladele ja muule vee-elustikule sageli ületamatuks takistuseks, mis ei lase kaladel pääseda koelmutesse ja elupaikadesse ning nõrgestavad seeläbi nende kooslusi. Suurem eesmärk on aidata saavutada veekogude head ökoloogilist seisundit.

Projekti käigus plaanitakse koostöös paisuomanike ja Keskkonnaministeeriumiga leida lõhejõgedel olevate paisudele kuluefektiivsed lahendused kalade rännete tagamiseks ning kudevõimaluste parandamiseks. Kunstlikud vigurid, nagu näiteks kalaliftid ja kamberkalapääsud, võivad osutuda n-ö mittetöötavaks, lisaks nõuavad need lahendused pidevat hooldust. Seetõttu plaanib riik otsida pigem looduslähedasi kalarände võimalusi, et tulemus oleksid tagatud ning et lahendused oleksid püsivad ja ka võimalikult hooldusvabad.

RMK Põlula Kalakasvatuskeskuses on ELi tõukefondide kaasabil juba loodud paremad lõhe, meriforelli, merisiia ja harjuse kasvatamise ja loodusesse asustamise võimalused. Sealhulgas on tagatud võimalus säilitada külmutamise abil paljundusmaterjali geneetiline mitmekesisus. Märgistamise abil käib kalade asustamiste tulemuslikkuse hindamine ning populatsioonide seisundi monitooring. Looduskaitsealustest liikidest tegeleb RMK Põlula Kalakasvatuskeskus ka ebapärlikarbi, tuura, jõevähi ja muude liikide paljundamise katsetustega
 
*Ühtekuuluvusfondist sai RMK Põlula kalakasvatus perioodil 2014–2020 sai Ex-situ liigikaitse investeeringuteks 58 605,52 eurot. Lõheliste elupaikades korrastamiseks on tulemas ca 1,7-miljoniline projekt.

Veel uudiseid samal teemal

02.06.2020|Keskkonnaministeerium

Peipsi latika kuderahu on tänavu kevadel rikutud varasemast rohkem

Praegu on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel latikaid keelatud püüda (välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega), kuna noil on aktiivne kudeaeg. Sellest hoolimata on Keskkonnainspektsioon avastanud röövpüüdjaid, keda on varasemate aastatega võrreldes rohkem.

12.05.2020|Keskkonnaministeerium

Otsitakse keskkonnasõbralikku kohalikku omavalitsust

Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutavad välja keskkonnasõbraliku kohaliku omavalitsuse konkursi. Võitja omavalitsus saab KIKi toel enda keskkonnategevust kuni 50 000 euro väärtuses veelgi tõhustada.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.