Sa oled siin

Riiklikult olulisest geoloogilisest objektist Seli-Angerjast saab maastikukaitseala

25.06.2020
Seli-Angerja servamoodustised
Foto autor: Sander Laherand


Valitsuse määrusega muudeti alates 1973. aastast kaitse all oleva loodusobjekti kaitsekorda, moodustati Seli-Angerja maastikukaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri.

Seli-Angerja maastikukaitseala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Salutaguse külas ja Rapla vallas Pirgu külas. Kaitseala pindala on 100,6 hektarit, millest eramaa moodustab 83,0 ja riigiomandis olev maa 17,6 ha.

Seli-Angerjal on eesmärgiks kaitsta ja uurida piirkonda ilmestavat lavaoosi, säilitada piirkonnale iseloomulik maastikuilme ning kaitsta liigirikkaid rohumaid, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Siin kasvab püst-linalehik, mis on  II kaitsekategooria taimeliik ja alal paikneb ka 12,4 ha poollooduslikke kooslusi.

Eeskirjaga muudetakse metsa majandamisele seatud piiranguid ja nii on edaspidi Keskkonnaameti nõusolekul lubatud hall-lepikutes  kuni 1 ha suuruse langina lageraie ja kuni 2 ha suuruse langina turberaie. Kaitsekorda muudetakse mitmete tegevuste puhul leebemaks. Näiteks on kaitsealal lubatud telkimine ja rahvaürituste korraldamine, kaitseala valitseja nõusolek on vajalik alates 100 osalejaga rahvaürituse korraldamisel selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) poolt tähistamata kohas. Kaitsealal on lubatud lõkke tegemine õuemaal ja kohas,  mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Ehitise püstitamiseks  on vaja Keskkonnaameti luba.

Kaitsealal on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal.

Kaitseala loomisega ei suurene riigi kulud. Kuna kaitseala piiranguvöönd ei sea olulisi kitsendusi kinnisasja sihtotstarbelisele kasutamisele, siis ei ole riigil kohustust nende kinnistute omandamiseks. Samuti ei suurene riigi metsatoetuste kulud.
 

Veel uudiseid samal teemal

18.06.2020|Keskkonnaministeerium

Kolm Pärnumaa kaitseala arvatakse riikliku kaitse alt välja

Valitsus otsustas täna arvata riikliku kaitse alt välja Pärnumaal asuvad kaitsealad Marjalaid, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimets. Nendel aladel ei ole loodusväärtuseid, mida oleks otstarbekas kaitsta kaitsealana. Seal esinevate väärtuste kaitse on  edaspidi tagatud  vääriselupaikadena.

Balti sõrmkäpp
15.06.2020|Keskkonnaministeerium

Elurikkuse aastal on fookuses ka Eesti elurikkaimad elupaigad – pärandkooslused

Eesti looduskaitse 110. sünnipäeva aasta on pühendatud elurikkusele. Meie kõige liigirikkaimad alad on poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused, mis on aastasadade jooksul kujunenud inimtegevuse ja looduse koostöös: neid alasid on pidevalt niidetud või on seal loomi karjatatud.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.