Sa oled siin

Riik valmistub vanade altkaevandatud alade ohtlike varinguaukude likvideerimiseks

17.01.2020

Keskkonnaministeerium koostöös Keskkonnaameti ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega asuvad likvideerima ohtlikke varinguauke Jõhvi, Kiviõli ja Kohtla-Järve piirkonnas. Esmalt oodatakse veebruarikuu lõpuni kohalike abi varingu- ja šurfiaukude kaardistamisel.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on maapinnani ulatuvad sügavad varinguaugud ohtlikud nii elanikele kui loomadele. „Varinguid on tekkinud varemgi, kuid probleem on ajas kasvanud ning riik peab leidma probleemiga tegelemiseks lahendusi,“ ütles keskkonnaminister.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõuniku Helena Gailani sõnul on varingud tekkinud endiste allmaakaevanduste aladel, kus kaevanduse sulgemisest on möödas üle 40 aasta. 

„Esimesed põlevkivi allmaakaevandused alustasid tööd 20ndatel ehk ajal, mil põlevkivitööstus hakkas Eestis arenema. Kaevandati toonastele teadmistele ja tehnoloogiale kohaselt ehk valdavalt käsitisi kamberkaevandamisviisiga ja paarislaavadega. Tollal rajati allmaakaevandusi ka sellistele aladele, kus põlevkivi oli maapinnalähedastes kihtides. Tänapäeval oleks sellistes sügavustes sobivaks tehnoloogiaks karjääriviisiline ehk pealmaakaevandamise viis ja varinguaugud ei oleks probleemiks,“ märkis Gailan.

Vanad põlevkivikaevandused asuvad Jõhvi, Kiviõli ja Kohtla-Järve linnade lähistel - Kukruse (1921-1967), Kiviõli (1922-1987), Käva (1924-1972), Kohtla (1937-1999), Kaevandus nr 2 (1949-1973) ja Kaevandus nr 4 (1953-1975). Kunda lähistel Ubjas on samuti allmaakaevandus, mis töötas aastatel 1926-1959.
Tallinna Tehnikaülikoolil (TTÜ) valmis eelmisel aastal „Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring“, kus on kaardistatud kaevanduste tuulutuseks rajatud ligi 1200 šurfiauku ning lisaks ka selliseid varinguauke, kus kaevanduskäikude varingud ulatuvad maapinnani. Uuringu tulemusena valmis kaardikiht, millelt on näha probleemsete kohtade asukohad.

Alates 2017. aastast on ka Maa-ameti veebilehel geoportaal.maaamet.ee maardlate kaardirakenduses võimalik tutvuda põlevkivi altkaevandatud alade, allmaakaevandamisel jäetud tervikute ja kaevanduste šurfide kaardikihiga. Kaardikihi nimeks on TTÜ stabiilsushinnangu töö alad, mis võimaldab vaadata koos teiste kaartidega, näiteks katastriüksuste kaardiga kinnistutel asuvaid altkaevandatud alasid. Geoportaalist leiab ka teisi, kehtivate kaevandamisubadega seotud infot ja maavara maardlaid.

Nii TTÜ „Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring“ kui ka Maa-ameti geoportaalis olev kaardikiht annab Keskkonnaministeeriumile, kohalikele omavalitsustele ja elanikele infot, millistes asukohtades on altkaevandatud aladel tekkinud varinguaugud. Mõnel juhul on need elanikest kaugemates asukohtades nagu metsas ja põldudel, kuid mõnikord ka asulates, elamute ja maanteede läheduses, haritaval põllumaal, mistõttu kujutavad suuremat riski seal liikuvatele inimestele.

Kui kehtivate kaevandamislubade omaja peab vastavalt maapõueseadusele hüvitama kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst ja seda ka kolm aastat pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist, siis nendel aladel, kus kaevandamisest on möödas enam kui kümme aastat, kehtivat maavara kaevandamise luba peal ei ole, on vastav kohustus jäänud maapõueseaduse kohaselt riigile.

Gailani sõnul analüüsib Keskkonnaministeerium järgmise sammuna saadud uuringutulemusi. „Enne korrastamistöödega alustamist viime läbi eeluuringud, et kaardistada tööde ulatus, sealhulgas esmajärjekorras korrastamist vajavad asukohad ja korrastamise tehnilised lahendused, sellest järgmise etapina saab alustada korrastamisega. Arvestades, et probleemseid šurfiauke ja ka varinguid on väga palju, tuleb likvideerimisel alustada nendest, mis on kõige suuremate riskidega. Korrastustöid viib ellu ja rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus,“ lausus Gailan.

Keskkonnaministeerium palub elanikel anda teada vanade kaevanduste kohal toimunud ohtlikest maapinnavaringutest ja varinguaukudest, võimalusel veebruari lõpuks. Palume selleks saata teade Keskkonnaametile: info@keskkonnaamet.ee. Võimalusel saata täidetud teavitusankeet, mille leiab Keskkonnaameti maapõue valdkonna korrastamiskohustuse veebilehelt:
https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/korrastamiskohustus 

Veel uudiseid samal teemal

20.05.2020|Keskkonnaministeerium

Algavad arutelud Harjumaa maavarade teemaplaneeringu algatamiseks

Täna, 20. mail tutvustab Keskkonnaministeerium Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogul Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu algatamise protsessi. Juuni kolmandal nädalal korraldab Keskkonnaministeerium ühise arutelu kohalike omavalitsuste ja erialaliitudega.

09.04.2020|Keskkonnaministeerium

Valitsus toetas Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu algatamise kavatsust

Valitsus toetas täna plaani algatada Harju maakonna maavarade teemaplaneering. Keskkonnaministeerium esitab sellekohase algatuse Rahandusministeeriumile 1. juuliks.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on seni maakonna- ja üldplaneeringutes kajastunud vaid olemasolevad registrisse kantud maardlad, kuid uued võimalikud kaevandamisalad ja perspektiivalad mitte.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.