Sa oled siin

Riik hakkab toetama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist

17.04.2018

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või nõuetekohase reoveemahuti paigaldamiseks saavad eraisikud hakata riigilt toetust küsima.

Eestis kasutab ühiskanalisatsiooni teenust 83% elanikest. Siiski on märkimisväärne hulk neid, kes pole ühiskanalisatsiooniga liitunud, ehkki vee-ettevõte ja kohalik omavalitsus on selleks võimaluse loonud. Teadaolevalt on Eestis ligikaudu 15 000 sellist elamut.

„Loodame, et riigi toetus on piisavaks abiks ja motivaatoriks neile, kel erinevatel põhjustel on seni ühiskanalisatsiooniga liitumata,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler toetuse eesmärki. „Pikas perspektiivis on ühiskanalisatsiooniga liitumine ka majanduslikult kasulikum kui kogumismahuti kasutamine.“

Kooskõlastusringile saadetud eelnõu järgi saab toetust küsida kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni rajamiseks elamust kuni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktini. Lisaks toetatakse reovee kogumise mahutite rajamist ja ümberehitamist piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon ja kuhu seda ei planeerita lähima viie aasta jooksul rajada. Toetusteks on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot.

Viimastel aastatel tehtud uurimistööd näitavad, et pooled eramajapidamiste individuaalsed joogiveesüsteemid ja reovee kohtkäitluslahendused ei vasta nõuetele ja ohustavad seetõttu nii põhjavett kui ka inimeste tarbitavat joogivett. „Kolibakter joogivees võib põhjustada mitmesuguseid tervisehäireid,“ selgitas Kiisler. Ta lisas, et ka Riigikontroll osundas oma hiljutises põhjaveeteemalises auditis probleemile, et paljude Eesti alade kohta puudub info, kas ja kuidas seal reovett kogutakse.

Eelmisel aastal kontrollis Keskkonnainspektsioon koos omavalitsustega Harku, Saku ja Kohila valdades, kas eraisikute kinnistutel käib reovee kogumine nõuetekohaselt. Kontrollide tulemusel selgus, et nõuetele ei vastanud hinnanguliselt pooled kohtkäitlussüsteemidest. Eelkõige on see probleem iseloomulik endistele suvilapiirkondadele, kuhu on nüüd alaliselt elama asutud. Siin on ka igal kohalikul omavalitsusel oluline roll, tagamaks asjakohaste eeskirjade ning ehitus- ja keskkonnajärelevalve abil see, et piirkonna inimesed käitlevad reovett nõuetekohaselt.

Toetust saab hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Taotlusvooru avamisest antakse teada üleriigilises meedias ja ka KIKi kodulehel.

NB!

Toetust saavad taotleda isikud, kelle majapidamine asub riiklikult määratud üle 2000 ie reoveekogumisalal. Seda saab kontrollida keskkonnaregistrist.

Veel uudiseid samal teemal

Emajõe käär Tartus turu juures üleujutuse ajal, vaade Dorpati hotellist, aprill 2010. Foto: Oop
27.08.2018|Keskkonnaministeerium

Avalik arutelu üleujutustega seotud teemadel

Keskkonnaministeerium korraldab avaliku arutelu eesmärgiga suurendada teadlikust ja anda võimalust kaasa rääkida üleujutustega seotud teemadel.

07.08.2018|Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeerium osaleb partnerina GroundEco projektis

Keskkonnaministeerium on partner äsja alanud projektis GroundEco, mille eesmärk on põhjaveest sõltuvate maismaaökosüsteemide uurimine ja nende seisundi hindamismeetodite rakendamine piiriüleses Gauja-Koiva vesikonnas.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.