Sa oled siin

Riik asub kavandama raudtee elektrifitseerimist

27.06.2019

Valitsus otsustas tänasel kabinetiistungil, et kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tuleb ette valmistada raudtee elektrifitseerimise plaan. Elektriraudtee esimeste lõikude projekteerimine algab 2020. aastal ning on kavas 2022.-2028. aastal.


Suuremahuline taristuinvesteeringu projekti raudtee elektrifitseerimiseks valmistab majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ette koostöös Keskkonnaministeeriumiga.

Keskkonnaminister Rene Kokk andis kabinetiistungil valitsuse liikmetele ülevaate, milliseid samme on Eestil vaja lähiajal astuda 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks. Kokk esitas valitsuse liikmetele visiooni, kuidas lisaks suurenergeetikale vähendada CO2 heidet ka teistes sektorites ehk transpordis, väikesemahulises energeetikas ja põllumajanduses. Parimad võimalused CO2 heidet vähendada on transpordisektoril.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul on vaja arendada elektritransporti, luua korralikud transpordiühendused, laiendada kergliiklusteede võrku, parendada sõnnikukäitlust ning investeerida hoonete energiatõhususse. Neist kõige suurema kasuteguri kasvuhoonegaaside heite vähendamisel annaks raudteeliikluse elektrifitseerimine, sestap käsitles keskkonnaministeerium seda eraldiseisvana ülejäänud meetmepaketist.

Rene Koka sõnul on Eesti küll märkimisväärselt investeerinud, et muuta rongiliiklus inimestele mugavaks ja kättesaadavaks. Ometi on Eesti praegu üks kõige väiksema elektriraudtee osakaaluga riike Euroopa Liidus. „Kui keskmiselt liigutab elekter 52 protsenti raudteeveeremist, siis Eestis vaid 14 protsenti. Raudteevõrgu elektrifitseerimine aitaks vähendada nii selle keskkonnamõju kui ka müra ning suurendaks samas sõidukiirust. Kogu raudteevõrgu elektrifitseerimisel hoitaks aastas kütuselt kokku ligi viis miljonit eurot,“ ütles keskkonnaminister.

Valitsus tegi täna keskkonnaministeeriumile ülesandeks valmistada koostöös teiste ministeeriumitega ette valitsuskabineti 25. juuli nõupidamisele ettepanekud kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmete rakendamiseks transpordi-, väikeenergeetika ja põllumajanduse sektorites perioodil 2021-2030. Lisaks tuleb ministeeriumitel ette valmistada ettepanekud meetmete rakendamiseks ka suurenergeetika- ja tööstussektoris.

Kokku tuleb Eesti kasvuhoonegaaside koguheidet  vähendada 70% aastaks 2030  võrreldes aastaga 1990. Lisaks tuleb aastaks 2030 ELis energiatõhusust suurendada 32,5% ja taastuvenergia osakaal peab olema vähemalt 32% lõpptarbimisest.

Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest moodustab suurenergeetika- ja tööstussektori heide 70%. Transpordi-, väikeenergeetika ja põllumajanduse sektorite heide moodustas aastal 2017.a ligi 30% Eesti kasvuhoonegaaside heitest, millest enamuse moodustas transport.

Veel uudiseid samal teemal

15.09.2019|Keskkonnaministeerium

Põhjamaad ja Balti riigid kavatsevad tõstatada kliimaküsimuse globaalselt

12. septembril avaldasid Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) välisministrid ühisavalduse, kus lubavad tõstatada ÜROs vajaduse tegeleda kliimaküsimustega üleilmsel tasandil senisest põhjalikumalt.

Avalduse täispikk tekst:

11.09.2019|Keskkonnaministeerium

VIDEO: Kelly ja Henry Sildaru: me soovime, et ka kahekümne aasta pärast oleks lund, millel suusatada

Sportlased Kelly ja Henry Sildaru kutsuvad eakaaslasi üles puhtama keskkonna nimel astuma väikeseid keskkonnateadlikke samme ja tegema vastutustundlikke otsuseid. Noori paneb keskkonna nimel rääkima ja tegutsema isiklik mure elukeskkonna ja talispordi tuleviku üle.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.