Sa oled siin

Rene Kokk: Kriisist väljumisel tuleb silmas pidada pikaajalisi eesmärke

07.05.2020
Foto: Peeter Lilleväli, Põhjarannik

Keskkonnaminister Rene Kokk saatis täna vastuse rahandusminister Martin Helmele, kes oma 7. aprillil saadetud kirjas soovis saada ülevaadet Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist väljumise võimaluste kohta.

Keskkonnaminister andis oma vastuskirjas ülevaate ELi heitkogustega kauplemise süsteemist. Vastuseks rahandusministri küsimusele märkis ta, et süsteemi aluseks olev direktiiv ei sätesta võimalust ELi heitkogustega kauplemise süsteemi toimimise ajutiseks peatamiseks ega anna ka võimalust liikmesriikidele ühepoolseks ajutiseks direktiivi rakendamise peatamiseks.

„Loomulikult peab valitsus oma inimesi kriisist väljumisel toetama, kuid me ei saa seda teha pikaajalisi kliimaeesmärke kõrvale heites. Heitkogustega kauplemise süsteemist väljumine ei annaks ettevõtetele kokkuhoidu ega tarbijaile võimalusi kriisiga toimetuleku parandamiseks,“ lausus keskkonnaminister.

Liikmesriigi ühepoolne ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reeglite ja nõuete täitmise peatamine oleks käsitletav ELi õiguse rikkumisena. Euroopa Komisjon ja Euroopa Kohus kohaldaks rikkumise eest nii karistuse kui tõhusad sunnimeetmed rikkumise lõpetamiseks. Lisaks tekiks ühe riigi või selle ettevõtete direktiivi tahtlikul mitte rakendamisel ebavõrdne konkurentsisituatsioon ühtsel turul, sest ettevõtted ei konkureeriks enam samadel alustel oma toodangu turustamisel ELi siseturul või ekspordil kolmandatesse riikidesse.

Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt ei ole Eesti ettevõtted ega ka Euroopa Liidu teised liikmesriigid ametlikult tõstatanud ELi heitkogustega kauplemise süsteemis osalemise peatamise või sellest ajutiselt välja astumise küsimust seoses praeguse COVID-19 pandeemiast tingitud kriisiga. Vastupidi, aprillis tegid 17 riiki ühisavalduse, et Euroopa Liit peab jätkama Euroopa Komisjoni 2019. aasta detsembris välja pakutud Rohelise kokkuleppe elluviimist ning COVID-19 pandeemiast tingitud kriisist väljumine peab olema kooskõlas kliimaneutraalsuse poole liikumise põhimõtetega.

26. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogu videokonverentsil võtsid Euroopa Liidu riikide liidrid vastu ühisavalduse, milles märgivad, et majanduse taastumine peaks tuginema kliimaeesmärkide saavutamiseks ja digiüleminekuks tehtavatele sammudele. 

ELi riigipeade ja valitsusjuhtide videokonverentsiks 10. aprillil võttis Eesti valitsus vastu Eesti seisukohad Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisist väljumise tegevuskava ja majanduse taaskäivitamise kava kohta. Eesti toetab investeeringuid transpordi- ja energiataristusse ning hoonete renoveerimisse, mis aitavad saavutada ELi kliimaeesmärke. Keskkonnaministeerium peab väga oluliseks investeeringuid hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks, elektritranspordi, tuuleparkide, energia salvestuslahenduste arendamiseks ning elektrivõrkude sünkroniseerimisprojekti lõpule viimiseks. Kõiki neid investeeringuid on võimalik riigi poolt osaliselt rahastada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest. Eesti riik on perioodil 2013–2019 saanud enampakkumistest tulu kokku ligikaudu 388 miljonit eurot.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem on ELi kliimapoliitika üks alustalasid, mis on toiminud alates 2005. aastast. Tegemist on ELi ülese turupõhise meetmega energeetika- ja tööstussektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et liikuda Pariisi kokkuleppega 2030. aastaks püstitatud eesmärkide ning 2050. aastaks seatud ELi ülese kliimaneutraalsuse saavutamise suunas. Eesti kasvuhoonegaaside heide on alates 1990. aastast vähenenud enam kui 50%.

Eestist osaleb ELi heitkogustega kauplemise süsteemis ühtekokku 46 käitist, kelle tegevusaladeks on elektri- ja soojusenergia tootmine, mineraalõli rafineerimine, tsemendi, lubja, klaasi, paberi, keraamiliste toodete ning ammoniaagi tootmine.

Veel uudiseid samal teemal

24.07.2020|Keskkonnaministeerium

Rene Kokk esindab Eestit ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel

Täna, 24. juulil esindab keskkonnaminister Rene Kokk Eestit ÜRO Julgeolekunõukogu virtuaalsel kohtumisel kliima teemal ja kutsub riike üles tegema koostööd taastuvenergia tehnoloogiate arendamisel.

16.06.2020|Keskkonnaministeerium

Soojussaarte analüüs aitab kliimamuutustega kohanemist paremini planeerida

Keskkonnaministeeriumi tellimusel Keskkonnaagentuuri koostatud Eesti suuremate linnade soojussaarte (ümbritsevast piirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala) analüüs ja selle kaardikihid võimaldavad paremini linnaplaneerimisega tegeleda. Muuhulgas aitab soojussaarte analüüs ennetada ka krooniliste haigete, eakate ja laste terviseriske.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.