Sa oled siin

Rakvere Soolikaoja saab täna Eesti esimesed reostust puhastavad ujuvsaared

07.06.2021
Foto: Taavi Bergmann

Esmaspäeval, 7. juunil alustab Soolikaoja ülemjooksule Eesti esimeste reostust puhastavate ujuvsaarete paigaldamist Keskkonnaministeeriumi juhitud projekt LIFE IP CleanEST.

Ujuvsaared paigaldatakse Soolikaoja põhjasetete ohtlike ainete vähendamiseks ning pinnavee kvaliteedi parendamiseks. Ujuvsaarte raamid valmisid kohapeal 4. juunil, misjärel pandi need tühjadena nädalavahetuseks ujuma. Esmaspäevast teisipäevani istutatakse nendele taimed.

Rakvere linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Riin Sikka sõnul kinnitavad LIFE IP CleanEST projekti uurimistulemused Soolikaoja halba seisundit. „See on põhjustatud kõrgest nitraatide sisaldusest, mis on iseloomulik piirkonna põhjaveele. Samuti leidub Soolikaojas mitmeid teisi saasteaineid,“ ütles Sikka.

Uurimisgrupi juhi, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse peaspetsialist Vallo Kõrgmaa ettepanekul otsustati Soolikaoja põhjasetete ohtlike ainete sisalduste vähendamiseks ning pinnavee kvaliteedi parandamiseks kasutada fütoremediatisooni ehk taimtervendamist. „Kasutame rohetaimi ja nendega seonduvaid mikroorganisme, et vees olevad kahjulikud saasteained lagundada ja kahjutuks teha. Sellise looduslähedase tervendusmeetme rakendamiseks rajame kolmele paistiigile ujuvsaared,“ selgitas Kõrgmaa.

Ujuvsaared ehitatakse 200 mm PEM torudest. Põlvedega ühendamisel luuakse kaheksanurksed raamid, mille põhjaks kasutatakse metallvõrku. Taimede kasvupinnaseks paigaldatakse võrgule kookosmatt ja kivivill. Taimed istutatakse kivivilla sisse nii, et juurestik ulatuks vette. Taimede osas tehakse valik selliste seast, mis armastavad vett ja tarbivad juurte abil veest saasteaineid. Sellised taimed on näiteks villpea, hundinui ja erinevad iirised.

Kirikuaia pargi tiiki paigaldatakse kolm ujuvsaart, Supeluse pargi tiik saab viis ujuvsaart ja Allika pargi paistiik kolm ujuvsaart. Kokku 11 ujuvsaart kogupindalaga 170 ruutmeetrit.

„Ujuvsaarte kasutamise idee lähtus eelkõige tõigast, et Soolikoja on linna vahel mitmes kohas ümber kujundatud paisjärvedeks, mis on sobilikud sellise tehnoloogia kasutamiseks,“ ütles Kõrgmaa. „Teiseks argumendiks oli, et lahendus on suhteliselt odav ning töötab passiivselt. Boonuseks pakuvad saared uusi elupaiku vee-elustikule ja pesitsuspaiku lindudele,“ lisas ta.

LIFE IP CleanEST on Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamise projekt, mis katab kokku 240 000 hektarit, hõlmates ühtekokku 574 km ulatuses vooluveekogusid ja ligi 160 000 hektarit rannikuveekogusid. Projekt kestab kümme aastat ja selle kogumaksumus on 16,7 miljonit eurot.


Projekti tegemistel saab silma peal hoida projekti kodulehel ja Facebooki lehel.

Veel uudiseid samal teemal

11.06.2021|Keskkonnaministeerium

Peipsi järve jõuab iga aastaga vähem reostust

Tänu mahukatele investeeringutele puhastusseadmetesse suubub Peipsi järve aasta-aastalt aina vähem reostust, nentis Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise ühiskomisjoni veeressursside kompleksse haldamise töörühm.

05.06.2021|Keskkonnaministeerium

VIDEO: Tõnis Mölder läks keskkonnapäeval Peipsi kalale appi

Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva puhul läks keskkonnaminister Tõnis Mölder Peipsi järvele mitte kala püüdma, vaid kalale appi. Tema sõnul jääks looma- ja taimeliikide päästmine poolikuks, kui me ei suudaks hoida nende elupaiku.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.