Sa oled siin

Püük Peipsil järgmisel aastal: koha ja ahvena püügivõimalused vähenevad, latika omad suurenevad

23.11.2020
Päikesetõus Peipsil

Eesti ja Venemaa valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku järgmise aasta piiriveekogude püügivõimalused. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedes vähenevad koha ja ahvena püügivõimalused, latikat saab aga rohkem püüda.

„Mõlema riigi teadlaste  hinnangul  väheneb järgmiseks aastaks kalavaru enamike töönduskalade puhul. Järve tähtsaima töönduskala ehk koha puhul jõuab uus arvestatav põlvkond püügiks sobivasse suurusesse alles 3 aasta pärast, ahven aga 2 aasta pärast. Seni peab peaasjalikult hakkama saama praegu püügisuuruses olevate kaladega,“ rääkis Eesti delegatsiooni juhtinud asekantsler Marku Lamp. Ta lisas, et selle tõttu otsustati nende liikide püügimahtusid vähendada.

Eesti ja vene kalurid saavad järgmisel aastal piirijärvedest püüda koha 520 tonni ja ahvenat 490 tonni riigi kohta. See on koha puhul 400 ja ahvena puhul 690 tonni vähem kui 2020. aastal. „Tuleb tunnistada, et 2020. aasta kvoodid olid ka päris suured, kui arvestada viimase aastakümne keskmisi,“ ütles Marku Lamp.

Vähendatakse ka rääbise väljapüüki, tolle kvoodiks saab olema järgmisel aastal 80 tonni, mis on 90 tonni võrra väiksem kui eelneval aastal. Teadlaste hinnangul on jätkuvalt heas seisundis aga latika varu, mida on lubatud püüda järgmisel aastal 1165 tonni ehk 180 tonni võrra rohkem kui eelneval aastal.

Marku Lamp ütles, et õppetunnina võtavad mõlemad osapooled seda, et isegi juhul, kui on head kalapõlvkonnad ja kvoodid võiksid olla suured, aga kui on negatiivset trendi selgelt ette näha, siis peaks olema kalakvootide kehtestamisel juba ennetavalt ettevaatlikum. „Seda siis selleks, et vältida edaspidi suuri kvoodikõikumisi, millega on kaluritel oluliselt raskem toime tulla.“

Kohavaru halva seisundi tõttu lepiti tolle kaitseks kokku, et koha alammõõtu järgmisel aastal mutnikupüügi ajaks ei alandata. Lisaks viivad mõlema riigi teadlased järgmise aasta augustis ja septembris läbi täiendavad teadusuuringud, et leida optimaalne  silmasuurus mutnikupüügile, et kohavaru kahjustused oleksid miinimumini viidud. Põhjanooda ehk mutniku  saakidesse võib sattuda palju väikseid kohasid, mida ei saa eluvõimelisena vabastada, selle tõttu tuleb leida silmasuurus, mis laseb enamuse alamõõdulisest kohast püünisest läbi.

Kohtumisel lepiti kokku ka kasutamata kvootide ülekandmise võimalustes järgmisesse aastasse. Lisaks tavapärasele koha, ahvena, haugi ja latika kvoodi ülekandmise võimalusele lisati Eesti ettepanekul võimalus üle kanda ka püüdmata jäänud rääbise kvooti. Välja püüdmata kvootide ülekandmise võimalus ei kompenseeri vähenevaid kalakvoote järgmisel aastal, aga aitab siiski veidi püügivõimalusi suurendada.

 

Veel uudiseid samal teemal

22.02.2021|Keskkonnaministeerium

Värske uuringu tulemusena saab osa kalaliike suurema kaitse

Äsja valminud uuring ütleb, et suur püügikoormus ohustab mitme kalaliigi head seisundit, mistõttu on vaja seada nende püügile lisapiirangud.

05.02.2021|Keskkonnaministeerium

Valitsus kinnitas tänavused lõplikud kalapüügikvoodid

Kuigi Euroopa Liidu tasemel olid Eesti kalapüügivõimaluste osas nii Läänemerel kui ka Põhja-Atlandil kokkulepped sisuliselt olemas ning püük sai alata juba 1. jaanuaril, siis lõplikud kvoodinumbrid ning riigisisese jaotuse kehtestas Vabariigi Valitsus tänasel istungil. 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.