Sa oled siin

Pomerants ÜRO kliimamuutuste konverentsil: kliimaleppe sünniks peavad riigid kiiresti tegutsema, et lumega jõulud oleks Eestis reaalsed ka 2050. aastal

07.12.2015

Keskkonnaminister Marko Pomerants esindab tänasest, 7. detsembrist Eestit ÜRO Pariisi kliimakonverentsil, kus kliimaleppe läbirääkimised jätkuvad kõrgetasemelise keskkonnaministrite kohtumisega. Kliimakokkulepet oodatakse selle nädala jooksul.

„Pariisis on kohal 195 riiki, mis kõik on erinevad ja seetõttu on protsess keeruline. Aga lootust on. Soov muuta maailma ja kliimamuutustega võidelda on aktuaalsem kui kunagi varem,“ ütles keskkonnaminister.

Eelmisel nädalal alanud Pariisi kliimakonverentsil on tehtud jõupingutusi, et kokkulepe saavutada, samas mitmed küsimused jäävad siiski keskkonnaministritele otsustada. Lahtised küsimused puudutavad muuhulgas pikaajalist eesmärki, uute eesmärkide seadmise tsüklilisust, läbipaistvat aruandlust ning leppe õigusliku siduvuse küsimust. Endiselt on aktuaalne ka rahastamise temaatika.

„Me peame globaalse leppe nimel veel tõsiselt tööd tegema, aga ma olen optimistlik inimene. Meile on oluline, et lepe oleks globaalne ja kõik riigid oleksid ühes paadis ja istekohad mugavad. Aerutama muidugi peavad kõik, viilimata. See on saavutatav, kui me oleme paindlikud ja valmis kompromissideks. Lõppude lõpuks saabub 2050 või 2100 kõigile riikidele samal ajal, tunniste vahedega küll, “ ütles Pomerants.

„Valmisolek on erinev, aga me peame koos tegutsema, et saavutada kliimamuutustega toimetulek. Me ei tohi olla kinni ainult ajaloos, vaid peame käima ajaga kaasas. Seetõttu peavad jõudsalt arenevad arenguriigid võtma tugevamaid kohustusi,“ märkis keskkonnaminister.

Ta lisas, et Eesti soovib jätkuvalt, et Pariisis jõutaks üleilmse ambitsioonika ja õiguslikult siduva kokkuleppeni, mis toetab teadusuuringute tulemusi, mille kohaselt tuleb hoida ülemaailmset keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis alla 2°C või isegi alla 1,5°C.

Euroopa Liidu ja Eesti eesmärgiks Pariisis on jõuda pikaajalise ja õiguslikult siduva kokkuleppeni, mis aitaks maailmal liikuda vähese CO2-heitega ning kliimamuutustele vastupanuvõimelise tuleviku poole. Kokkulepe peab sisaldama aruandlussüsteemi ning perioodilist kohustuste ülevaatamise protsessi.

ÜRO Pariisi konverentsist võtab osa rekordarv, ligi 200 riiki ning oma konkreetsed ettepanekud heitkoguste vähendamiseks esitas enam kui 180 riiki, mis katavad üle 95% ülemaailmsetest heitkogustest.

Pariisi kliimakonverentsi läbirääkimised algasid 30.11.2015 riigipeade ja valitsusjuhtide poolse avamisega. Eeldatavasti lõppeb konverents 11. detsembril 2015.

TAUST:
• Euroopa keskmine õhutemperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud peaaegu 1 °C võrra ning teadusandmed näitavad, et 2100. aastaks tõuseb see veel 2–6,3 °C võrra juhul kui kliimamuutuste vastu aktiivselt ei tegeleta.
• Teadlased soovitavad üleilmse temperatuuri kasvuks mitte üle 1,5 °C, sest ka 2 °C temperatuuri kasvul võivad olla katastroofilised tagajärjed.
• Kõige värskemas kliimamuutuste rühma aruandes on märgitud, et võimalus jääda alla 2 °C temperatuuripiiri on väga kiiresti kadumas. Temperatuuri tõusu piiramiseks peavad kõik riigid vähendama olulisel määral ja pidevalt kasvuhoonegaaside heidet.
• Erinevate kliimastsenaariumite kohaselt suureneb ekstreemsete ilmastikunähtuste sagedus, mis suure tõenäosusega toob kaasa raskete loodusõnnetuste sagenemise.
• Kliimamuutuste tulemusel tõuseb nii maismaa kui ka mere temperatuur ning muutub sademete hulk, intensiivsus ja jaotumine, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas ja rannikuerosiooni ohu. Samuti muutuvad looduslikud protsessid, polaarjää sulab, teatud piirkondades (ka Euroopas) süveneb veepuudus ja laieneb kõrbestumine.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.