Sa oled siin

Põllumajandusreostust piirav veeseaduse muudatus sai Riigikogu heakskiidu

17.12.2015

Riigikogu võttis vastu veeseaduse muutmise eelnõud, millega ajakohastatakse nõudeid põllumajandusest lähtuva veereostuse piiramiseks. Eelkõige täpsustatakse sõnniku hoidmistingimusi ning väetiste kasutamise aegu.

"Eesti territooriumilt liigub lämmastikuühendeid veekeskkonda pidevalt kasvavas tempos, samamoodi on pidevalt kasvanud Pandivere ja Adavere piirkonna põhjavee nitraatioonide sisaldus nii, et mõnedes kaevudes on vesi muutunud joogikõlbmatuks. Seetõttu on selge, et olemasolevad nõuded ei ole piisavad tekkiva reostuse piiramiseks," selgitas Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon.

Teadlaste hinnangul satub orienteeruvalt 60-80% lämmastikust ning 30% fosforist vette põllumajandustegevuse tulemusena. Ka Euroopa Komisjon on rõhutanud, et Eestis kehtivad väetiste kasutamise ja sõnnikuhoidlate mahutavuse regulatsioonid ei taga piisavat veekeskkonna kaitset, mistõttu on algatatud ka rikkumismenetlus.

Selleks, et põllumajandusest tulenevat veereostust vähendada, täpsustatakse peamiselt sõnniku hoidmistingimusi ning väetiste kasutamise aegu.

  • Esiteks täpsustatakse sõnniku hoidmistingimusi, seda nii sõnnikuhoidlas kui ka põllul aunas:

    Praegu kehtiva nõude kohaselt peab sõnnikuhoidla olema loomapidamishoonel, kus peetakse enam kui kümme loomühikut (ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad) loomi. Alates 2023. aasta 1. jaanuarist peab sõnnikuhoidla olema loomapidamishoonel, kus peetakse alates viiest loomühikust loomi. Pikk üleminekuaeg võimaldab põllumeestel nõudele vastamiseks teha vajalikke investeeringuid.

    Kui peetavaid loomi on alla kümne või alates 2023. aastast alla viie loomühiku, ei ole sõnnikuhoidla kohustuslik kuid ka sel juhul tuleb vältida keskkonna reostumist ning sõnniku ajutisel hoidmisel lauda juures, enne põllule laotamist täita lihtsustatud veekaitse nõudeid ehk sõnniku all peab olema lekkekindel põhi ning see peab olema vihma eest kaitstud.

    Sõnniku põllul aunas hoidmisel peab silmas pidama, et sõnnikuaun oleks põllul laotamiseelselt võimalikult lühikest aega ning et sellest ei lekiks keskkonda vedelikke. Seepärast sätestatakse sõltuvalt sõnniku kuivaine sisaldusest sõnniku aunas hoidmise maksimaalne lubatud aeg.
  • Teiseks tunnistatakse kehtetuks nitraaditundlikul alal kehtiv piirang, mille kohaselt tohib sõnniku ja mineraalväetisega kokku anda 170 kg lämmastikku haritava maa keskmisena. Selle asemel kehtestatakse nitraaditundlikul alal sama lämmastiku kasutamise kord, nagu ülejäänud Eesti territooriumil, mille kohaselt sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik. See tähendab, et väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, kui palju nad kasvuks vajavad. Täpsed kogused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Kultuuripõhine väetamine peaks üheltpoolt aitama kaasa saagikuse kasvule, kuid vähendama ka üleliigsete toitainete veekeskkonda sattumist.
  • Kolmandaks keelatakse vedelsõnniku ja mineraalsete lämmastikväetise laotamine senise 1. detsembri asemel 1. novembrist. Väetiste, eriti vedelsõnniku laotamine selleks ebasoodsal ajal on suur riskiallikas, sest suur osa taimetoitainetest kandub pinna- ja põhjavette. Sõltuvalt ilmastikust leostub talvekuudel-varakevadel 70-80% sügisel laotatud lämmastikust. Eriti suur on see näitaja vedelsõnniku puhul, kuna selles on lämmastik vähe seotud. Ka sellele muudatusele on antud pikk üleminekuaeg, uus keeluaeg hakkab kehtima 1. jaanuarist 2023.
  • Neljandaks tuleb kasvavate kultuurideta põllul väetis mulda viia võimalikult kiiresti, varasema 48 tunni asemel kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates. Seda selleks, et vältida lämmastikuühendite lendumist ja pinnaveega ärakannet. Kindlasti oluline muudatus ka neile, kes põldude lähistel elavad ja sügiseti-kevadeti aknaid avada ei saa. Uuringute tulemuste põhjal on selgunud, et laotamisjärgse 4-5 tunni jooksul lendub kolmandik ja rohkem sõnnikus leiduvatest lämmastikuühenditest. Lõppkokkuvõttes kaotab põllumees suure osa väetusainetest ja rahast.
  • Viimane, kuid mitte tähtsusetu muudatus on seotud loomade karjatamisega veekogude kaitsevööndis. Eelnõu kohaselt lubatakse loomade karjatamine kõikjal mererannikul vastavalt Keskkonnaameti sätestatud tingimustele. Kehtiva korra kohaselt on loomi lubatud karjatada veekogude kaitsevööndis looduskaitseseaduse alusel pool-looduslikel ja looduslikel aladel kui see oli ette nähtud kaitsekorralduskavaga. Kuna Eesti rannikualadel vohab laialdaselt pilliroog ja rannikualad on kinnikasvamisohus, siis omab see regulatsioon pigem positiivset mõju, kuna loomade arvukust reguleeritakse sõltuvalt konkreetsetest oludest ja seetõttu nende mõju ei saa olema nimetamisväärselt oluline.

Veekeskkonda sattuv liigne fosfor ja lämmastik tekitavad probleeme nii jõgedes-järvedes, kui ka meres, muutes vee liiga toitainete rikkaks, mis omakorda põhjustab taimestiku, seal hulgas ka vetikate vohamist. Rohke taimestik aga halvendab oluliselt kalade elutingimusi ja võib viia ka nende hukkumiseni, nagu on näiteks Peipsi järves hapnikupuuduse tõttu juhtunud. Läänemere seisundi parandamiseks tuleb ainuüksi Eestil lähiajal lämmastikku vähendada 1800 tonni ning fosforit 320 tonni.

Tänaste hinnangute kohaselt on Eesti pinnaveest heas seisundis ligikaudu 62%, kesises seisundis ligi 30% ning halvas seisundis ligi 8%. Eesti põhjaveest on heas seisundis 79% ning halvas seisundis 21%.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.