Sa oled siin

Õige ahjukütmise meelespea

13.12.2018
Ahi köeb

Kas tead, et valesti kütmine raiskab puid, annab vähem sooja ja saastab keskkonda? Õhusaaste mõjub ka tervisele halvasti, põhjustades hingamisteede, südameveresoonkonna-, maksa- ja vere- ning kopsuhaigusi. Kuidas aga kütta ahju õigesti?

Vaata videot

Kütmisel kasuta alati kuiva puitu
Küttepuid, mille niiskusesisaldus on üle 20%, ei loeta ahjus põletamiseks piisavalt kuivaks. Küttepuud kuivavad sõltuvalt puuliigist vähemalt aasta. Niisked puud ei sütti ahjus korralikult ning süttimisfaas venib märksa pikemaks – see omakorda suurendab märgatavalt vingugaasi ja peenosakeste arvukust õhus.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ahjulaboris on katsetega tõestatud, et märga halupuitu kuiva asemel kasutades on peenosakeste heitkogused üle 2-3 korra kõrgemad. Otseselt vähki tekitavate ühendite osas on heitkoguste erinevused niisket puitu kasutades veelgi suuremad, olles kohati isegi kuni kümme korda kõrgemad.

Vaata, et tulele oleks tagatud piisav õhu juurdepääs
Tuld süüdates hoia ahjuuks avatud ning ava kõik õhu juurdevoolu klapid. Hapnik mõjutab otseselt kütuse põlemisprotsessi ning selle kaudu ka tekkivaid saasteaineid ja nende heitkoguste suurust. Sellest, kuidas õhk tulele juurde pääseb, võivad tulemused optimaalse vs mitteoptimaalse töörežiimi vahel erineda kordades.

Süüta tuli pealtpoolt
Nii ei jahuta pealmised halud leeki maha ega kulu lisaenergiat puidu soojendamiseks ja kuivatamiseks. Kui tuli liigub ülalt alla saab põlemisprotsess alata stabiilsemalt. Ka on tekkivate saasteainete heitkogused oluliselt madalamad ja kütmisest saadav kasutegur suurem.

Prügi koht ei ole ahjus
Prügi põletamisega sead ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervise. Olenevalt põletatavast jäätmematerjalist, võib vähki tekitavaid ühendeid tekkida sadu ja isegi tuhandeid kordi rohkem kui puhast puitu põletades.

Lase kütteseadmeid regulaarselt hooldada
Vähemalt kord aastas lase korstnapühkijal puhastada korsten ja küttekolded. Ahju ja selle lõõristiku korrashoid tagab piisava tõmbe, mis mõjutab otseselt põlemisprotsessi. Kui kütmise ajal tuleb korstnast valget suitsu, on kütmisega kõik korras.

Korstna või kolde puhastamisel ära kasuta keemilisi vahendeid
Metallsoolasid sisaldavate keemiliste vahendite põlemisel tekivad dioksiinid, mis on vähki tekitavad ühendid.

Keskkonnaministeerium korraldas koostöös Päästeameti, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskusega ja MTÜ Eesti Pottseppadega ahjukütmise õppepäeva, selleks et alanud kütmishooaeg mööduks turvaliselt ja keskkonnasäästlikumalt. Kahes erinevas ahjus süüdati tuli ning demonstreeriti erinevaid süütamisviise, kütmistehnikaid, selgitati põlemisprotsessi olemust ja sellega kaasnevaid heitkoguseid mõõdeti. Toimunud üritusest saad videokokkuvõtet VAADATA SIIT.

Veel uudiseid samal teemal

15.09.2020|Keskkonnaministeerium

Osoon elu heaks: 35 aastat osoonikihi kaitset

16. septembril on ülemaailmne osoonipäev, millega tähistame sel aastal Viini konventsiooni ja ülemaailmse osoonikihi kaitse 35. aastapäeva. Elu Maal poleks võimalik päikesevalguseta, kuid ilma osoonikihita oleks Päikeselt eralduvat energiat liiga palju.

31.08.2020|Keskkonnaministeerium

Kutse seminarile: Mida saab omavalitsus või üksikisik teha õhusaaste vähendamiseks?

Vallad, linnad ja üksikisikud tunnevad järjest suuremat huvi selle vastu, mida nemad saaks teha õhusaaste vähendamiseks. Puhta õhu päeval, 7. septembril kell 14-15.30 korraldab Keskkonnaministeerium koostöös Keskkonnaagentuuri, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Tartu Ülikooli ja Tallinna Linnavalitsusega zoom-keskkonnas veebiseminari.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.