Sa oled siin

OECD soovitab Eestil kiirendada üleminekut vähese süsinikuheitega majandusele

01.03.2017

Täna avaldatud OECD Eesti keskkonnapoliitika tulemuslikkuse ülevaates märgitakse, et Eesti on teinud märkimisväärseid edusamme oma majanduskasvu lahti sidumisel õhusaastest ja energiatarbimisest, kuid põlevkivist sõltuvuse tõttu on Eesti majandus jätkuvalt väga süsiniku- ja energiamahukas.

OECD hindas ülevaate raames nii Eesti keskkonnasektori üldist toimimist kui analüüsis horisontaalseid valdkondi nagu keskkonnakorraldus ja rohekasv. Fookusesse võeti jäätmemajanduse korraldus ja põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju. Analüüsi põhjal andis OECD soovitused, kuidas lähiaastatel valdkondi edasi arendada.

Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles ülevaate tutvustamisel, et OECD soovitused tulevad meie jaoks väga sobival ajal, sest tänased prioriteetsed keskkonnalased suundumised – üleminek madala süsinikuintensiivsusega ringmajandusele – nõuavad uut moodi lähenemist ja lahendusi, et saaksime kujundada oma majanduse ja energiasüsteemi ressursitõhusamaks ja keskkonnahoidlikumaks. „Oleme juba ise astunud selleks mitmeid otsustavaid samme. Riigikogusse on jõudnud olulised alusdokumendid – „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“, mille heakskiitmisel saame hakata tegelema konkreetsete meetmete rakendamisega sektorite raames, näiteks energiamajandus, transport, põllumajandus, metsandus ja maakasutus,“ märkis Pomerants.

OECD hinnangul peaks Eesti muutma põlevkivi kaevandamise tootlikkuse ja keskkonnamõjuga seotud eesmärgid senisest ambitsioonikamaks. „Pole mingit kahtlust, et see on meie keskkonnale suureks koormaks ja sellest tulenevalt oleme OECD riikide arvestuses suurima süsinikuintensiivsusega majandus. Tegemist on kompleksse teemaga, millega käivad kaasas ka laiemad majanduslikud ja sotsiaalsed aspektid, mistõttu peame tegutsema läbimõeldult, arvestades, et sellise mastaabiga muutused ei toimu üleöö. Aasta alguses jõustus uus maapõueseadus ning lisaks on valdkonna arengute suunamiseks koostatud „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ ja „Põlevkivi arengukava 2016-2030“, mille põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kasutamine,“ selgitas keskkonnaminister.

Ülevaates tõstab OECD esile, et looduskaitsega seotud valdkondades on Eestil õnnestunud saavutada eesmärgid ennetähtaegselt. Kaitsealade ulatust on Eestis järjepidevalt laiendatud ning selle tulemusena on täidetud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Aichi eesmärgid, mis näevad 2020. aastaks ette vähemalt 17% maismaa-ala ja siseveekogude ning 10% ranniku- ja merealade kaitse alla võtmist. Alates 2007. aastast on liikide olukord paranenud ning enam kui 50% asualade ja liikide seisund on hea (EL-i keskmine on 16% elualade ja 23% liikide puhul).

Keskkonnahoidliku majanduskasvu valdkonnas soovitab OECD Eestil jätkata ökomaksureformiga ehk maksustada sissetulekute asemel varasemast suuremal määral tarbimist, loodusvarade kasutamist ja keskkonna saastamist ning edendada ökoinnovatsiooni. Keskkonda kahjustavate tegevuste õiglaseks maksustamiseks on Keskkonnaministeerium alustanud keskkonnale olulist mõju omavate tegevuste tervikliku ja omavahel seostatud keskkonnamõju välja selgitamist. Projekti eesmärk on 2018. aasta keskpaigaks välja arvutada oluliste välismõjudega keskkonnakasutamise vormide (nt saastamine, kaevandamine) ühiskondliku kulu rahaline väärtus ehk väliskulu. Kui väliskulud on tuvastatud, on võimalik hinnata keskkonnakahjulike tegevuste maksukoormust ning vajadusel täpsustada nii keskkonnatasusid kui ka muuta teisi regulatsioone, nt keskkonnapiiranguid ja -norme.

Eesti on seadnud jätkusuutliku majanduskasvu prioriteediks ülemineku ressursitõhusale ringmajandusele, kus peatähelepanu suunatakse olemasolevate materjalide ja toodete korduskasutusele ja ringlusesse võtmisele. Ettevõtete ressursitõhusamaks muutmiseks toetatakse nii teadlikkuse tõstmist kui ka investeeringuid tootmisprotsesside tõhustamiseks lähiaastatel üle 110 miljoni euroga. Sealjuures on oluline osa innovaatilistel lahendustel. Suurim potentsiaal ressursi kokkuhoiuks Eestis on mäe-, toiduaine-, puidu-, paberi- ja tselluloositööstuses ning mineraalsete materjalide töötlemisel.

Olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks soovitab OECD majanduslike meetmete (segaolmejäätmete ja jäätmete põletamise maksustamist) rakendamist ja tugevdada kohalike omavalitsuste rolli jäätmemajanduse korraldamisel. Eestis tuleb alates 2020. aastast ringlusse ehk materjalina uuesti kasutusse võtta vähemalt 50% kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest. 2015. aasta seisuga oleme jõudnud 33% ning riigi eesmärk on tugevdada kohalike omavalitsuste võimekust. Alates käesolevast aastast toetab riik kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse arendamist 2,2 miljoni euroga aastas, mille eest saab näiteks inimesi nõustada, teha paremat järelevalvet ja hoida jäätmejaama rohkem aega avatud. Ringlussevõtt ja keskkonda kahjustav jäätmete põletamine on tihedalt seotud ka tavakodanike panusega, mistõttu on riik võtnud endale ülesande ühiskonnas teadlikkust suurendada.

Lisatud materjalid: 

Raporti tervikteksti jagab OECD.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.