Sa oled siin

Neli Pärnu jõestiku paisu lammutatakse kalade vabaduse nimel

08.04.2020

Eelmisel nädalal alustati nelja Pärnu jõestikus oleva paisu lammutustöödega, et parandada kalade rändetingimusi. Ühtlasi võimendab paisude maha võtmine suure Sindi paisu lammutamise tulemusi.

„Pärnu jõe suursündmuseks oli kahtlemata Sindi paisu mahavõtmine, mis on tänaseks end igati õigustanud. Üha enam kalu on avastanud selle aastakümneid kinni olnud tee, mis rõõmustab ühteaegu nii kalastajaid kui kalateadlasi. Kuid Pärnu jõel on mitmeid lisajõgesid, kus lagunenud paisude riismed kalade vaba liikumist takistavad. Et Pärnu jõestik saaks toimida ühtse tervikuna, tuleb ka lisajõed segajatest puhtaks teha,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk.

Keskkonnaagentuuri projektijuhi Külli Tammuri sõnul lammutatakse Kullimaa pais Vändra jõel (pildil), Nurme pais Sauga jõel, Rõusa pais Käru jõel ja Helmeti pais Kõpu jõel. „Paisuvared lammutatakse ning asemele rajatakse kaladele aastaringselt läbitavad kärestikud,“ lisas Tammur.

Vändra jõel asuv Kullimaa pais (lisatud pilt) on praeguseks hävinud vesiveski. Jõel on osaliselt säilinud liigveelaskme kaldasambad ja jõesammas ning fragmendid kunagisest puitkonstruktsiooniga rippsillast. Paisu vasakkaldal on säilinud maakividest müürifragmendid, mis võivad olla kunagisest veskihoonest. Jõe- ja kaldasambad on ehitatud kivikbetoonist ja maakividest. Olemasolevad konstruktsioonid on varisemisohtlikud. Tööde käigus eemaldatakse pais ning kõrvaldatakse ka lagunenud jõe- ja kaldasambad. Nonde asemele kujundatakse ligikaudu 33 meetri pikkuse kärestik.

„Kõiki nelja paisu ühendab üks – ka juba praktiliselt täiesti lagunenuna tõkestavad need kalade vaba rännet. Paisu tugisammaste taha kogunevad vettekukkuvad puud ning moodustavad sisuliselt uue paisu, mida paisu omanik peaks pidevalt eemaldama. Just sel põhjusel ongi nii kaladele kui paisuomanikele parimaks lahenduseks paisude täielik eemaldamine või looduslähedased kärestikud – pole takistusi rändamiseks, pole hooldukohustust ja – kulusid,“ selgitas Tammur.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus lisas, et paisude mahavõtmisega tegeletakse agaralt ka meie naaberriikides. „Seal on teadlikkus jõudnud sinna, et paisude likvideerimisega tegelevad kohalikud omavalitsused koostöös kohalike keskkonna algatusrühmadega. „On aru saadud, et funktsiooni minetanud või lagunenud paisud nõuavad hooldamiseks suurt raha ning paisud teevad ka keskkonnale kahju. Paisude eemaldamise eesmärk kalanduslikult olulistel jõgedel on nende sõnutsi lisaks liigikaitsele eelkõige majanduslik kasu. Nimelt, rohkem kalastajaid edendavad kohalikku turismi.“

Tuus lisas, et suurt kasu on tunda ka langenud Sindi paisust, mis nüüd toob kala koju kätte kogu jõe ulatuses. „Kalastajate kõrval tunnevad head meelt ka kärestikusõbrad meilt ja mujalt, kes oma veealustega on seal juba proovimas käinud ning hinnanud sõiduvõimalused suurepäraseks.“

Pärnu jõe taastuv kalarikkus on juba praegu märgatav. On nähtud jõkke kudema siirduvaid lõhesid, kevadeti kihab kunagise paisu ümbrus aga vimbadest (vaata videost!) Siia- ja lõhevarude taastamise eesmärgil asustas RMK Põlula kalakasvatuskeskus 2019. aastal Pärnu jokke 148 tuhat erivanuses lõhe ja 30 tuhat ühesuvist siia noorkala.

Keskkonnaagentuuri veetava Pärnu jõestiku projekti kogumaksumus on 15 000 000 eurot, millest 85% panustab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja 15% Eesti riik. Projekti kestus on 27.03.2015 – 31.12.2022.

 

Veel uudiseid samal teemal

02.06.2020|Keskkonnaministeerium

Peipsi latika kuderahu on tänavu kevadel rikutud varasemast rohkem

Praegu on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel latikaid keelatud püüda (välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega), kuna noil on aktiivne kudeaeg. Sellest hoolimata on Keskkonnainspektsioon avastanud röövpüüdjaid, keda on varasemate aastatega võrreldes rohkem.

12.05.2020|Keskkonnaministeerium

Otsitakse keskkonnasõbralikku kohalikku omavalitsust

Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutavad välja keskkonnasõbraliku kohaliku omavalitsuse konkursi. Võitja omavalitsus saab KIKi toel enda keskkonnategevust kuni 50 000 euro väärtuses veelgi tõhustada.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.