Sa oled siin

Milleks metsamajandamiskava?

18.03.2009

Enn Pärt, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse asedirektor

Põhjalikumal tutvumisel oma metsaga märkab ka võhiklikum omanik, et mets ei ole üldjuhul ühetaoline. Vahelduv on liigiline koosseis, tihedus, puude vanus ja mõõtmed, kasvukoht. Kuidas metsaosad paiknevad, kui suur on nende pindala ja seal kasvavate puude maht, milline on erinevate puuliikide osatähtsus, kui vanad ja missuguste mõõtmetega on puud, milliseid raieid on soovitav teha, kui suured on raiutava puidu kogused, kuidas uuendada lagedaks raiutud metsaosa – nendele ja veel teistelegi metsa ja metsa majandamist puudutavale küsimusele aitab vastuseid anda metsamajandamiskava.

 

Nagu nimetuski ütleb, on metsamajandamiskava eelkõige vajalik metsa majandamiseks ning kavas on kirjas metsa kasvatamiseks ja uuendamiseks vajalikud tegevused. Kui on soov metsa müüa või pangalaenu taotleda, saab kavas toodud andmete alusel välja arvutada metsa rahalise väärtuse. Majanduskava olemasolu on eelduseks ka mõningate metsandustoetuste taotlemisel, kuid kava võib ka tellida ülevaate saamiseks metsavarudest ja metsa seisundist.

 <?xml:namespace prefix = o ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:office" />

Kava on soovituslik ja metsaomanikule kasulik

Alates 1. jaanuarist 2009. a jõustunud metsaseaduse muudatused ei nõua uuendus-, harvendus- ja valikraiete tegemiseks metsamajandamiskava. Piisab sellest, kui metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaregistris) on registreeritud kuni 10 aasta vanused metsainventeerimisandmed. Milleks siis veel kava? Ikka sellepärast, et metsaregistrist saab inventeerimisandmeid vaadata vaid metsaeraldise tasemel. Kuid kuna ühel kinnistul võib olla kuni mitukümmend metsaeraldist, siis on sealt täieliku ülevaate saamine tülikas. Tervikpildi metsavarudest ja 10 aastaks kavandatud raietest annab metsamajandamiskava.

Registriandmete vaatamiseks on vaja arvutit ja internetiühendust. Täismahus andmeid saab metsaomanik vaadata X-tee päringute portaalis (https://portaal.riik.ee/x/kodanik/), kuhu saab siseneda ID-kaardiga, internetipanga kaudu või kasutades mobiil-ID teenust. Alati aga ei tarvitse internet kättesaadav olla, seda eriti metsas, siis aitab hädast välja paberkandjal metsamajandamiskava. Vähetähtsaks ei saa lugeda asjaolu, et metsainventeerimise tellimisel on metsakorraldusettevõttel kohustus koostada ka metsamajandamiskava, kui metsaomanik sellest otseselt ei keeldu. Kuid milleks keelduda kasulikust teenusest?

Kui metsamajandamiskava puudub või on aegunud (kava ja inventeerimisandmed kehtivad maksimaalselt 10 aastat) saab selle tellida tegevusloaga metsakorraldusettevõttelt, kus töötavad metsakorraldajad, kes on sooritanud vastava eksami ja katsetöö. Tegevusloaga ettevõtete nimekiri koos kontaktandmetega on Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse koduleheküljel http://www.metsad.ee/ rubriigis “Kliendiinfo-metsakorraldus”. Teavet saab ka telefonilt 677 1301.

 

Kuidas käib kava koostamine

Enamusel ettevõtetest on kodulehed, kus kirjas tööde teostamise tähtajad ja hinnakiri. Pärast tellimuse vormistamist on vajalikud tegevused juba metsakorraldaja teha ja toimetada. Põhitoiminguid on kolm. Esmalt teostab metsakorraldaja metsainventeerimise välitööd, mille käigus ta metsa põhjalikult läbi käib ja kõik nõutavad andmed ja vajalikud tööd kirja paneb. Teiseks etapiks on nn kameraaltöö, mille sisuks on väliandmete arvutisse sisestamine, metsakaardi joonestamine, andmete õigsuse kontrollimine, kava väljatrükk ja köitmine. Köidetud kava asemel saab üldjuhul tellida ka kava arvutiversiooni, mida saab arvutis vaadata ja vajadusel ise välja printida. Kolmandaks oluliseks toiminguks on inventeerimisandmete kandmine metsaregistrisse pärast seda, kui Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse metsakorralduse spetsialist on need kontrollinud. Tuleb arvestada, et minimaalselt kulub tellimuse vormistamisest valmis kava kättesaamiseni 1,5–2 kuud, üldjuhul kauemgi.

Metsaomanikul on õigus kava koostamises osaleda. Kas kava sisuline läbivaatamine ja arutelu toimub kohe pärast välitöid või hiljem, on kokkuleppe küsimus. Et kooskõlastamine ei jääks formaalsuseks, on metsandusega vähe kursis oleval metsaomanikul mõistlik lasta metsakorraldajal kõik kavas leiduv teave põhjalikult lahti seletada. Veel parem on aga kaasata kava koostamisse usaldusväärne ja metsandust hästi tundev inimene. Kui ühele omanikule kuulub mitu kinnistut, on võimalus tellida eraldi metsamajandamiskava iga kinnistu kohta, kuid ka kogu metsaomandit hõlmav kava.

Minimaalsed nõuded kavale on kehtestab seadusandluses. Erinevate ettevõtete koostatud metsamajandamiskavad erinevad üksteisest mõningal määral vormi ja ülesehituse poolest, kuid sisu on põhijoontes sama. Kava põhikomponendid on järgmised:

  • Tiitelleht üldandmetega (kinnistu nimi, metsaomaniku nimi, katastritunnused, pindala, metsa tagavara jne).
  • Metsa kaardid, milleks on metsplaan, puistuplaan ja kavandatud tööde plaan. Kõigil plaanidel on toodud ka seal kasutatud tingmärkide seletused.
  • Metsa iseloomustavad koondtabelid.
  • Kavandatud tööde nimekirjad (uuendusraied, hooldusraied, metsa uuendamise võtted).
  • Metsa kirjeldus ehk takseerkirjeldus metsaeraldiste kaupa koos kehtivate piirangute ja kavandatud metsa majandamise võtetega.

Lisaks eeltoodule võib metsamajandamiskava sisaldada muud metsaomanikule vajalikku või kasulikku informatsiooni. Üldjuhul on kavale lisatud kasutatud terminite ja lühendite selgitus.

(Artikkel kirjutatud Publishing Hose´i tellimisel.)


Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.