Sa oled siin

Metsaseaduse muutmisest: korduma kippuvad küsimused

30.11.2016

Keskkonnaministeeriumis on valmimas metsaseaduse muutmise eelnõu, millega seoses on üles kerkinud mitmeid küsimusi, millele anname põhjalikud vastused.

Metsaseaduse muudatustega soovitakse soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie -  kasutamist, leevendades nendele seatud piiranguid. Samuti on võetud eesmärk lubada raiuda majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid vanuses, mis võimaldab toota maksimaalset omanikutulu. Plaanis on muuta vääriselupaiga õiguslikku sisu nii, et oleks võimalik ka nende alade kaitse, mis seni on seaduse mõiste alt välja jäänud. Olulise muudatusena on kavas välistada ka olukord, kus metsaomandi kasutamine on seatud sõltuvusse piirinaabrite otsustest ja tegevusest.

Kas muudatustega eemaldutakse säästva metsanduse põhimõttest?

Säästlik metsandus tähendab metsade majandamist selliselt, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita kõiki funktsioone. Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis: majanduslik - mets kui tuluallikas; sotsiaalne - mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja; ökoloogiline - mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja ja kultuuriline - mets kui osa Eesti kultuurist. Keskkonnaministeerium toetab ja aitab igati kaasa jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtetest kinnipidamisele.

Riigikogu kinnitas Eesti metsapoliitika juba 1997. aastal ning kogu ülejäänud areng metsanduses on toimunud kõiki huvigruppe aktiivselt kaasates ja Riigikogu kinnitatud suuniste alusel. Metsa kasvatamise ja majandamise kõrval on algusest peale peetud oluliseks ka metsade kaitset. Seejuures metsanduse ja looduskaitse arengukavades aastani 2020 seatud eesmärk võtta range kaitse alla vähemalt 10% Eesti metsamaast on juba praegu saavutatud. Tänaseks saame öelda, et kokku on meil ca 26% metsadest erinevate kaitsepiirangutega, kus saab kaitse-eeskirjadega seada metsa majandamisel metsaseadusega sätestatust erinevad tingimused. Kokku on eesti metsadest range kaitse all veidi üle 10% ning nendes metsades on täielik majandamispiirang.

Raiemaht on meil aastas keskmiselt ligi 10 miljonit tihumeetrit, Eesti metsade juurdekasv on Keskkonnaagentuuri värsketele andmetele tuginedes viimastel aastatel olnud üle 15 miljoni tihumeetri.

Kas metsapoliitika on kliimavaenulik ja rikub Pariisi kliimalepet?

Pariisi kliimakokkuleppe eesmärk on tagada metsade pindala säilimine ja säästev majandamine ning läbi selle süsinikuvarude suurendamine.  Eesti statistilise metsainventuuri kõige värskemate andmete kohaselt on Eesti metsa pindala pidevalt kasvanud ning 2015. aastal oli see 2,309 miljonit hektarit ning puidu tagavara samuti läbi aegade suurim – 475 miljonit tihumeetrit.

Pariisi leppe eesmärkide saavutamiseks on oluline tagada metsade jätkusuutlikkus ka muutuvates kliimatingimustes. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu lisaks metsakaitsele ka metsade elujõulisusele.

Eesti metsade pindala on viimase poolsajandi jooksul suurenenud kaks ja puidutagavara 2,5 korda. Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt ning keskmisest enam on küpseid, küpsusvanuse ületanud ja 20 aasta jooksul küpse vanuseni jõudvaid puistusid. Metsad seovad hetkel u 60% Eesti CO2-heitest. Selleks, et tulevikus tagada metsade juurdekasv ehk jätkuv süsiniku sidumise võime, tuleb pöörata suuremat tähelepanu nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult täpsemale raiete planeerimisele, kasutada efektiivsemaid ja nutikamaid metsaharimise viise ning metsakahjurite tõrje strateegiaid. Eelnevaga sama oluline on panustada süsiniku säilitamisse pikaaegsetes puittoodetes, näiteks puitehitistes ja –mööblis ning madalakvaliteedilise puidu kasutamisse energeetikas, et vähendada fossiilsete kütuste kasutamist.

Kas lubatud raiemahud ületavad metsa juurdekasvu?

Eesti metsade juurdekasv on Keskkonnaagentuuri värsketele andmetele tuginedes viimastel aastatel olnud üle 15 miljoni tihumeetri. Raiemaht on viimasel kümnel aastal olnud keskmiselt 8 miljonit tihumeetrit. Seni kõige suurem on olnud see 2014. aastal, kui küündis 10,3 miljoni tihumeetrini. Seega ei ole põhjust rääkida raiel juurdekasvu mahtude ületamisest. Keskkonnaministeerium toetab ja aitab igati kaasa jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtetest kinnipidamisele. Metsade uuendamisele pööratakse pidevalt tähelepanu. Kui riigimetsades toimub üldjuhul metsade uuenemine läbi istutamise, siis erametsades kasutatakse võimalust ka looduslikuks uuendamiseks, sellele vajadusel kaasa aidates. Mõlemad praktikad täidavad uue metsa tekke eesmärki. Järjest enam on ka erametsaomanikud valinud kiirema tee metsade uuendamiseks ning eelmistel aastatel on ka erametsades istutatud umbes 4000 ha uut metsa. 

Aga Global Forest Watch (GFW) kodulehel oleva kaardi kohaselt raiutakse kordades rohkem kui metsa uuendatakse. 

Viimastel nädalatel levima hakanud Global Forest Watch (GFW) kodulehel olev info vajab natuke selgitamist, sest sealseid andmeid kasutatakse viisil, nagu GFW lehelgi on öeldud, et neid kasutada ei saa.

Sealsed andmed on saadud 2000. aasta satelliidipiltide analüüsimise tulemusena ning referentsaasta (2000) piltidest lähtuvalt võrreldakse järgnevate aastate pilte. „Tree cover loss“ on alad, millest valdav osa on lageraied. Kuid samuti klassifitseeruvad nende alade alla ka tormimurru ning osaliselt ka valgustusraie alad, sest satelliitpildile jäädvustuvad ainult üle 5m puud.  Antud andmestiku puhul on vaadatud, mis 2000. aastal oli mets ning alad, mis järgnevatel aastatel on olnud lagedad, on lisatud raietena referentsaasta pildile. „Tree cover gain“ on aga ainult need uuenenud alad, mis olid 2000. aastal lagedad.  Kuna uuenemise kaardil ei ole arvestatud neid uuenenud alasid, kus raieid teostati pärast 2000. aastat, ei saagi selle andmestiku raiete ja uuenemise kaarti kokku panna.

Global Forest Watch on peamiselt mõeldud selleks, et riigid, kus ei ole meile tuntud metsamajandamisest teavitamise süsteemi (metsateatised), saaks jälgida, kui palju raiutakse.  Eesti metsade statistilist analüüsi teeb Keskkonnaagentuur ning iga-aastane statistika on leitav siit. Eesti statistilise metsainventuuri kõige värskemad andmeid tutvustatakse 20. detsembril.

Kas kuusikute raievanuse alandamisega kaasneb ulatuslik lageraie?

Kuuse raievanust alandatakse ainult majandatavate metsade viljakate boniteediklasside (Ia, I) kuusikutes, mis moodustavad metsaregistri andmetel Eesti metsadest alla 6%. Raievanuseid alandatakse, et raie lubamise alused oleksid kõigile üheselt mõistetavad. Täna kehtiva metsaseadusega seatud raievanused ei võimalda alati majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid optimaalses eas kasutusse võtta, seetõttu väheneb puistute tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet. Hetkel peavad raiutavad kuusikud olema minimaalselt 80 aastat vanad, eelnõu kohaselt saaks raiet lubavaks vanuseks olema Ia boniteediklassis 60 aastat ning I boniteediklassis 70 aastat. Oluline on märkida, et üle 80% erametsade ning 55% riigimetsa Ia ja I boniteediklasside kuusikutest, mis raievanuse alandamisel oleksid justkui täiendavalt raieküpsed, on juba praegu võimalik raiuda küpsusdiameetri alusel. Täiendav võimalus raieks tekib metsaregistri andmetel ligi 4200 hektaril ehk vähem kui 0,2% Eesti metsadest. Seega muudatuse mõjul ei kaasne kindlasti Eesti metsades ulatuslikku lageraiet, mille eest ekslikult hirmutatakse. Oluline on märkida ka, et minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku raiuma, tal jääb alati õigus oma metsa kauem kasvatada.

Selleks, et metsaomanik eelistaks lageraiele kasutada teisi raieliike, oleme leevendamas turberaietele ja valikraiele seatud piiranguid. Näiteks paindlikuma turbaraie puhul muutub metsa uuenemine kiiremaks, mille abil on metsaomanikul lihtsam raietegevusi järk-järgult teostada ning surve lageraie tegemiseks väheneb. Metsaelustiku mitmekesisuse säilitamiseks kehtestatakse vastukaaluks raienormide leevendamisele säilikpuude jätmise kohustus ka turbe- ja valikraietel.

Kas kuusikute raievanust langetatakse elurikkust kaitsmata?

Metsaseaduse muudatuste välja töötamisel lepiti huvigruppide üksmeelel kokku, et koos viljakate kuusikute raievanuse langetamisega astutakse selgeid samme laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks. Sellest on ministeerium on ka kinni pidanud ning pidevalt teemaga tegelenud. Vastavalt 2016. aasta veebruaris tehtud Asko Lõhmuse analüüsile oli selle tegemise hetkel  puudujääke veel loo-, sooviku-, laane- ja salumetsa tüüpides. Keelates raie hoiualade Natura metsaelupaikades, on neist kahe tüübi – loo- ja soovikumetsa – vajakud tänaseks kaetud ning laane- ja salumetsa vajakud on vähenenud vastavalt 2600 ja 2100 hektari võrra. Lisaks on analüüsitud muid meetmeid vajakute vähendamiseks, kuid tegemist on alles käimasoleva protsessiga. Näiteks valmis sel sügisel kaitsealadel riigimaal salu- ja laanemetsade vajakute katmise võimaluste analüüs. Välja on valitud vastavate metsatüüpide kompaktsed alad, mida on võimalik erinevate meetmete abil majandamisest välja arvata. Salumetsade vajakute katmiseks võib vajalikuks osutuda päris uute kaitsealade moodustamine, mida plaanitakse teha riigimaadel. Lisaks inventeerib RMK viljakates metsatüüpides täiendavaid vääriselupaiku ka majandusmetsades.

Muudatustega tõhustatakse ja kaasajastatakse ka vääriselupaikade kaitset. Viies metsaseaduses vääriselupaiga mõiste tagasi algsele kontseptsioonile, on vääriselupaikadeks taas loetud ka suuremad kui 7 ha ja piiranguvööndites asuvad vääriselupaigad. Pindalaliselt on lisandunud umbes kolmandik. Lisaks riigimaadele muudetakse vääriselupaikade kaitse kohustuslikuks ka avalik-õiguslike juriidiliste isikute maadel.

Kas huvigrupid on protsessi kaasatud ainult näiliselt ning Keskkonnaministeerium on keskkonnaorganisatsioonidele antud lubadusi murdnud? 

Metsaseaduse uuendamise puhul on nii sel korral kui ka varasematel kordadel alates väljatöötamiskavatsuse etapist, kus rääkisime kavandatavate muudatuste eesmärgist, huvigruppidega tehtud sisulist koostööd ning kaastatud on olnud nii keskkonnaorganisatsioonid kui metsaomanike esindusorganisatsioonid. 18. mail toimunud metsandusnõukogu kohtumisel ja sellele järgnenud väiksema ringi kohtumistel keskkonnaorganisatsioonidega jõuti ühisele arusaamisele, et kõik metsaseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses väljatoodud probleemid vajavad lahendamist seaduse tasandil. Kõige teravamalt avalikkuse tähelepanu pälvinud kuusikute raievanuste teemas tõdesid huvigrupid, et viljakates kasvukohatüüpides on väärtusliku puidu saamiseks kuusikute raievanuse langetamine vajalik ja majanduslikult põhjendatud, kuid raievanuste vähendamisega peab kaasnema kompensatsioonimehhanism elurikkuse heaks.

Kokkulepe vormistati kohtumise protokollis: seome I ja Ia boniteedi kuusikute raievanuse langetamise laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmise protsessiga, mille keskkonnaministeerium kirjeldab metsaseaduse muutmise eelnõu seletuskirjas.

Sellest on ministeerium on ka kinni pidanud. Septembris huvigruppidele saadetud seaduse eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud konkreetsed tegevused vajakute katmiseks ning lisaks on alates suvest paralleelselt vajakuid ka reaalselt kaetud. Kui suve hakul oli veel puudujääke loo-, sooviku-, laane- ja salumetsa tüüpides, siis tänaseks on kaetud kõik range kaitse puudujäägid loo- ja soovikumetsa osas ning laane- ja salumetsa tüüpides on vajakud vähenenud vastavalt 2600 ja 2100 hektari võrra. Lisaks on analüüsitud muid meetmeid vajakute vähendamiseks, kuid tegemist on alles käimasoleva protsessiga. Näiteks valmis sel sügisel kaitsealadel riigimaal salu- ja laanemetsade vajakute katmise võimaluste analüüs. Välja on valitud vastavate metsatüüpide kompaktsed alad, mida on võimalik erinevate meetmete abil majandamisest välja arvata. Salumetsade vajakute katmiseks võib vajalikuks osutuda päris uute kaitsealade moodustamine, mida plaanitakse teha riigimaadel. Lisaks inventeerib RMK viljakates metsatüüpides täiendavaid vääriselupaiku ka majandusmetsades.

Väited, et huvigruppidele on tagasiside saatmiseks antud aega vaid "ülehomseni", on valed. Keskkonnaministeerium on kogu protsessi vältel saatnud huvigruppidele tagasisideks erineva mahuga materjale erineva vastamistähtajaga, kuid kordagi ei ole aega antud vaid kaks päeva.

Hetkeolukorrast

Seadusemuudatused on kooskõlastamisel justiitsministeeriumis ning kõigi eelduste kohaselt võiks jõuda valitsuse lauale arutamiseks tuleva aasta alguses. 16. detsembril keskkonnaühendustega toimunud kohtumisel otsustati, et metsaseaduse muudatustega saab edasi minna. Selleks tuleb metsade range kaitse eesmärkide täitmine selgemalt sõnastada. Täiendavalt tuleb otsustada, millisel viisil saab kaitsealade piiranguvööndeid majandada. 

Rohkem infot metsaseaduse muutmise kohta leiab siit

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.