Sa oled siin

Metsanduse uue arengukava koostamine jätkub

29.09.2020

Töö metsanduse uue arengukava kokkupaneku nimel jätkub. Lähipäevadel kuulutab Keskkonnaministeerium välja rahvusvahelise riigihanke, et leida arengukava keskkonnamõjude strateegiline hindaja.

Järgmise kümnendi metsanduse arengukava (MAK2030) juhtkogu jätkas eile sisulisi arutelusid. Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel peetigi  koosolek, mille peamine eesmärk oli kokku leppida MAK2030 alaeesmärkide sõnastus ja ka edasine protsess. Eile jõuti kokkuleppele ühe alaeesmärgi sõnastuses ja kaardistati kitsaskohad teistes alaeesmärkides. Juhtkogu liikmed olid ühel nõul, et metsa elurikkus peab säilima ja edenema.

„Alaeesmärkides kokku leppimine on vajalik ka mõjuhindamise läbiviimiseks. Sel aastal arutame juhtkogus veel ka mõõdikuid ning planeerime kokku kutsuda teadlaste kogu,“ ütles Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve. Teadlaste kogu ettepanekud loodetakse juhtkogu ette tuua detsembris, et siis 2021. aasta esimestel kuudel MAK2030 eelnõu sisulist osa oluliselt täiendada. MAK2030 eelnõu teksti loodetakse juhtkogus arutada 2021. aasta märtsis. Samas rõhutas Kristel Järve, et eelnõu ei ole lõpetatud siiski enne, kui mõjud on hinnatud. „Paralleelselt jätkame ka mõjuhindaja otsimisega ja peagi kuulutame välja uue, seekord rahvusvahelise riigihanke.“

Juhtkogu soovil tehti enne arutelusid ülevaated ka elurikkuse seisundist nii globaalsel kui ka Eesti tasemel. Looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma tutvustas Eesti elurikkuse seisundit, Euroopa Komisjoni elurikkuse strateegiat ja looduskaitse tegevuskava koostamise plaane. Ettekandest selgus, et kõige halvemas seisus on kaks metsaelupaigatüüpi – soo-lehtmetsad ja vanad loodusmetsad. Ka soodsas seisundis on kaks metsaelupaigatüüpi - pangametsad ja lammi-lodumetsad. Ülejäänud kuue metsaelupaigatüübi seisund on hinnatud ebapiisavaks. Kuigi üldhinnangud on võrreldes 2007. aastaga jäänud samaks, on nelja elupaiga puhul näha seisundi trendi halvenemist.

Teiseks pidas ettekande elurikkuse kriisist ja selle mõjust inimeste tarbitavatele hüvedele Tartu Ülikooli taimeökoloogia vanemteadur Jaan Liira. Oma ettekandes käsitles ta globaalse elurikkuse kriisi kuumi teemasid, mis avalduvad peamiselt piirkondades, mis on kujunenud oluliselt kauem aega tagasi kui jääaja järgne Põhja-Euroopa. Ettekande teises osas selgitas Jaan Liira ökohüvede ja elurikkuse vahelise seose keerukust - kuna erinevad liigid võivad pakkuda sama hüve, siis puudub lineaarne seos elurikkusega. Näidetega põllumajandusele ja metsakultuuridele näitas teadur, et kuigi looduslik ökohüve ei pruugi olla alati kõige efektiivsem, siis pakub elurikkusega arvestamine metsa majandamisel stabiilsuse nii tootlikkuses kui ka teistes metsa pakutavates hüvedes. Looduskaitses soovitas teadlane arendada aktiivsemat koostööd metsa majandajatega, et ette võtta aktiivseid elurikkust toetavaid meetmeid ning lähtuvalt ökoloogilisest seisundist leppida arengukavas kokku pigem pindalalised kui raiemahul põhinevad eesmärgid.

Juhtkogu koguneb taas 13. oktoobril.

Veel uudiseid samal teemal

14.10.2020|Keskkonnaministeerium

Rene Kokk vanadele metsameestele: Eesti metsapoliitika seisab hea ka järeltulevate põlvede eest

Keskkonnaminister Rene Kokk kinnitas vastuskirjas staažikatele metsameestele, et Eesti metsa jätkusuutliku majandamise kontseptsioon arvestab vajadusega seista hea järeltulevate põlvede eest ning sellest põhimõttest lähtub kogu meie metsapoliitika.

14.10.2020|Keskkonnaministeerium

Metsanduse uue arengukava juhtkogu on ühiselt sõnastanud kuus alaeesmärki

Metsanduse järgmise kümnendi arengukava (MAK2030) koostamise juhtkogu jätkas eilsel kohtumisel kokkulepete otsimist. Nüüdseks on sõnastatud arengukava kuus alaeesmärki.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.