Sa oled siin

Metsanduse uue arengukava juhtkogu on ühiselt sõnastanud kuus alaeesmärki

14.10.2020

Metsanduse järgmise kümnendi arengukava (MAK2030) koostamise juhtkogu jätkas eilsel kohtumisel kokkulepete otsimist. Nüüdseks on sõnastatud arengukava kuus alaeesmärki.

Keskkonnaministeerium on toetudes juba olemasolevatele kokkulepetele koostanud sel aastal MAK2030 eelnõu ja  teinud juhtkogule ettepaneku leppida kokku kuue alaeesmärgi sõnastuses. Eelmisel kohtumisel leidis juhtkogu üksmeele selles, et oluline Eesti elurikkuse säilitamine ja edendamine. Eile  leidis juhtkogu üksmeelselt, et metsa puiduliste ja mittepuiduliste saaduste ja teenuste kasutamisel tuleb säilitada metsaökosüsteemi erinevad funktsioonid.

Eile läks juhtkogus alaeesmärkide sõnastamisel esimest korda tarvis hääletamist, samas konsensusele jõudmine oli eelistatud. Seda põhjusel, et juhtkogu käskkiri näeb hääletamise ette, kui alaeesmärgis kindlas määratud aja jooksul üksmeelt ei saavutata. Kuuest alaeesmärgist on hääletust vaja läinud neljal puhul, seega kaks on kokku lepitud konsensuslikult.

„Pikemat arutelu vajasid muuhulgas see, millist infot kasutatakse ja avalikustatakse otsuste vastuvõtmiseks, kas kultuuriväärtuste arendamist on vaja eraldi rõhutada, kuidas käsitleda igaüheõigust ning kas metsamaa pindala säilitamine peaks olema eraldi eesmärk,“ kirjeldas saavutatut Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve. „Samuti püüti eesmärke sõnastada kõigile arusaadavamaks ja vältida sisutühje sõnu.“ Kuna ühe alaeesmärgi sõnastuse kohta oli sageli mitu ettepanekut, siis hääletatigi ka iga ettepanekut eraldi. „Seega on hetkel alaeesmärkide sõnastused suuremalt jaolt koos, kuid mitte lõplikult valmis,“ selgitas Järve.

Juhtkogus tehti ka ettepanekuid käsitleda eraldi alaeesmärkidena sotsiaal-majanduslikku ja kohalike kogukondade kaasarääkimise võimaluste aspekti.

Metsanduse uue arengukava koostamise järgmine kohtumine on kavas juba 21. oktoobril. Siis keskendub juhtkogu alaeesmärkide sõnastuste lõpetamisele ning vaatab üle mõõdikud.

Juhtkogus praeguseks sõnastatud alaeesmärgid
• Metsa majandatakse eesmärgiga pikas perspektiivis suurendada Eesti looduse süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võimet, säilitades metsa elurikkuse, produktiivsuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning vältides metsamaa pindala vähenemist ja ruumilise funktsionaalsuse kadu.
• Metsa puiduliste ja mittepuiduliste saaduste ja teenuste kasutamisel säilitatakse metsaökosüsteemi erinevad funktsioonid (sh mulla, vee, maastiku kvaliteet).
• Metsa elurikkus on säilinud ja edenenud.
• Metsandusotsused tehakse teadus- ja tõenduspõhiselt, nende aluseks kogutud ja sünteesitud info on üldjuhul avalik ning ühiskond on teadlik metsandusega seotud probleemidest ja otsustest.
• Metsasektor on innovatiivne, konkurentsivõimeline ja kasvatab metsa väärtust.
• Metsaressursse kasutatakse nupukalt ja mitmekesiselt ning neid maksimaalselt väärindades.
 

Veel uudiseid samal teemal

14.10.2020|Keskkonnaministeerium

Rene Kokk vanadele metsameestele: Eesti metsapoliitika seisab hea ka järeltulevate põlvede eest

Keskkonnaminister Rene Kokk kinnitas vastuskirjas staažikatele metsameestele, et Eesti metsa jätkusuutliku majandamise kontseptsioon arvestab vajadusega seista hea järeltulevate põlvede eest ning sellest põhimõttest lähtub kogu meie metsapoliitika.

09.10.2020|Keskkonnaministeerium

Rene Kokk: Metsanduse arengukava koostamine jätkub täie hooga


Keskkonnaminister Rene Kokk kinnitas tänasel metsateemalisel pressikonverentsil, et kuigi metsanduse uue kümnendi arengukava ei valmi õigeks ajaks, on jutud metsanduse järgmise arengukava surmast ennatlikud.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.