Sa oled siin

Metsanduse ja maakasutuse arvestusreeglites saavutati Euroopa Parlamendiga esialgne kokkulepe

18.12.2017

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu sõlmisid Eesti juhtimisel esialgse kokkuleppe kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa aitavas maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) määruses.

„Metsadel on kliima reguleerijana täita eriline roll, mistõttu on oluline, et maa- ja metsasektoris toimuv aitaks kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa, mitte ei töötaks neile vastu. Üldine põhimõte on, et süsiniku sidumine ja heide metsanduse ja maakasutuse sektoris peavad olema tasakaalus ning selle määrusega lepime kokku, kuidas me hakkame nende sektoritega seotud heite üle arvet pidama,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Kõikidele riikidele sobiva lahenduse leidmine ei ole olnud lihtne, sest Euroopa Liidu 28 liikmesriigi metsasus ja metsamajandamise praktikad on väga erinevad. Reeglid peavad aga olema õiglased kõigi suhtes ning arvestama kohalike eripäradega. Soomes näiteks moodustab mets 75% kogu riigi territooriumist, Maltal on metsa aga alla ühe protsendi.

„Oleme selle kokkuleppe nimel teinud ligi pool aastat väga intensiivset tööd ning mul on väga hea meel, et see töö on kandnud vilju ning saame veel ühe olulise teema oma eesistumise õnnestumiste saldosse kirjutada,“ ütles Kiisler.

Euroopa Liit kavatseb aastaks 2030 vähendada oma süsinikuheidet 40 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Selleks tuleb heidet vähendada nii tööstus- ja energeetikasektoris, mis kuuluvad nn kauplemissüsteemi (ETS), aga ka kauplemissüsteemi välistes sektorites (ESR) ehk transpordis, põllumajanduses, jäätmekäitluses, tööstuslikes protsessides ja väikesemahulises energiatootmises (sh energiasääst hoonetes) ning ka maakasutus- ja metsandussektoris (LULUCF).

Eesti eestvedamisel on Euroopa Liidu kliimapoliitika eelnõudega toimunud suured arengud. Tänaseks on juba ära otsustatud, kuidas reformida heitmekaubandust, mis on kogu Euroopa Liidu kliimapoliitika alus.

Eesti on ka seni metsade majandamisel lähtunud säästliku metsanduse põhimõtetest, mistõttu Eestile olulisi muudatusi määruse rakendamine kaasa ei too. Täpsemad mõjude hinnangud selguvad järgnevate aastate jooksul, kui selguvad täpsed arvestusreeglid ning on kokku lepitud tegevused uues metsanduse arengukavas.

Esialgset kokkulepet arutavad 20. detsembril Euroopa Liidu liikmesriikide saadikud ning seejärel tuleb selle üle Euroopa Parlamendis hääletus. Lõplikult võetakse eelnõu vastu nõukogu kohtumisel.

Veel uudiseid samal teemal

14.06.2018|Keskkonnaministeerium

Eksperdid sõelusid metsanduse valusaid probleeme ja seadsid ootuseid arengukavale

Metsanduse uue arengukava algatamise töörühm tutvus täna esialgsete alusuuringute tulemustega ja vaatas üle meie metsanduse seni kaardistatud probleemid.

06.06.2018|Keskkonnaministeerium

Eksperdid on kaardistanud hulga metsanduses lahendamist vajavaid probleeme

Keskkonnaministeeriumi juhtimisel on metsanduse järgmise kümnendi arengukava koostamise protsessis läbitud esimene suurem etapp – arengukava töörühmade liikmed on kaardistanud ligi 100 metsanduse ökoloogia, majanduse, kultuuri ja sotsiaalse valdkonna probleemi.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.