Sa oled siin

Metsanduse arengukava juhtkogu sõnastas veel kaks alaeesmärki

22.10.2020

Metsanduse järgmise kümnendi arengukava koostav juhtkogu sõnastas eilsel kohtumisel veel kaks alaeesmärki. Lisaks eelmisel nädalal sõnastatud kuuele alaeesmärgile pidas juhtkogu oluliseks, et metsanduse arengukavas tuleb seada selge siht ka kohaliku elukeskkonna kujundamisele ning majanduslikule jätkusuutlikkusele.

Alaeesmärkide sõnastamisele järgnes nende täitmist hindavate mõõdikute arutelu, kusjuures tehti palju uusi ettepanekuid. Seepärast kutsub ministeerium veel kord kokku ekspertidest koosneva mõõdikute töörühma, kes hindab mõõdikute rakendatavust ja annab juhtkogule oma soovitused. Samal ajal valmistub ministeerium kokku kutsuma teadlaste kogu, kes aitaks määrata mõõdikutele sihttasemeid ja sõnastada metsanduse arengukava mõisteid. Ka juhtkogu tegi oma ettepanekuid, millised võiks olla teadlaste kogu moodustamise põhimõtted. Lisaks tingimusele, et kutsutavad inimesed oleksid neutraalsed, toodi välja, et teadlasi peaks olema kõigist metsandust puudutavatest valdkondadest, samuti sooviti näiteks välisekspertide ja praktilise kogemusega inimeste kaasamist.

Juhtkogu kinnitas oma eilsel kohtumisel ka edasiste kohtumiste ajakava.  Juhtkogu järgmine kokkusaamine on kavas detsembris. Kogu vahepealse aja jätkab Keskkonnaministeerium arengukava kirjutamist ja konsultatsioone juhtkoguga.

Seekordsel kohtumisel sõnastatud alaeesmärgid

• Kohaliku elukeskkonna kujundamiseks saavad kohalikud kogukonnad metsamajandamise planeerimisel kaasa rääkida.

• Metsanduse majanduslik jätkusuutlikkus on tagatud.

Varem kokku lepitud alaeesmärgid

• Metsa majandatakse eesmärgiga pikas perspektiivis suurendada Eesti looduse süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võimet, säilitades metsa elurikkuse, produktiivsuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning vältides metsamaa pindala vähenemist ja ruumilise funktsionaalsuse kadu.

• Metsa puiduliste ja mittepuiduliste saaduste ja teenuste kasutamisel säilitatakse metsaökosüsteemi erinevad funktsioonid (sh mulla, vee, maastiku kvaliteet).

• Metsa elurikkus on säilinud ja edenenud.

• Metsandusotsused tehakse teadus- ja tõenduspõhiselt, nende aluseks kogutud ja sünteesitud info on üldjuhul avalik ning ühiskond on teadlik metsandusega seotud probleemidest ja otsustest.

• Metsasektor on innovatiivne, konkurentsivõimeline ja kasvatab metsa väärtust. Metsaressursse kasutatakse nupukalt ja mitmekesiselt ning neid maksimaalselt väärindades.

• Mets on osa Eesti rahvakultuurist. Metsanduses teadvustatakse ja hoitakse kultuuri-, puhke- ja tervistavaid väärtusi, sh loodusturismi.
 

Veel uudiseid samal teemal

27.11.2020|Keskkonnaministeerium

Keskkonnaminister kinnitas riigimetsa uuendusraiete pindala järgmiseks viieks aastaks

Metsaseaduse kohaselt määrab keskkonnaminister iga aasta 1. detsembriks riigimetsa majandajatele optimaalse uuendusraie pindala järgmiseks viieks aastaks, seekord on see 56 381 hektarit. 

18.11.2020|Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeerium asus metsanduse uue arengukava mõjuhindajat otsima rahvusvaheliselt areenilt

Keskkonnaministeerium kuulutas välja metsanduse uue kümnendi arengukava  keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude hindamise programmi koostaja leidmise uue hanke. Sel korral otsitakse tegijaid rahvusvaheliselt, et suurendada hanke õnnestumise võimalusi. 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.