Sa oled siin

Märgalade päev tõstab fookusse puhta vee

02.02.2021

Tänasel rahvusvahelisel märgalade päeval pööratakse kogu maailmas tähelepanu sellele, et neis paikades asuvad inimkonnale olulised puhta vee varud.

„Kuigi Eestis on puhas joogivesi kättesaadav, ei saa öelda, et meie märgaladega kõik kõige paremas korras oleks,“ märkis keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma. 2/3 meie kunagistest soodest ja soometsadest on kuivendusest mõjutatud, paljude jõgede veesänge on muudetud ning paisudega tõkestatud. Seepärast tegeletakse ka Eestis aktiivselt soode veerežiimi taastamisega ning voolulveekogudelt kunstlike tõkete eemaldamisega. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis taastatud üle 12 000 ha soid.

„Lisaks puhta vee säilitamisele ja imeliste looduselamuste pakkumisele on märgalad üliolulised ka kliimamuutuste puhvrina,“ tõdes Taimo Aasma. „Loodusliku veerežiimiga raba võib siduda igal aastal kuni tonni süsinikku hektari kohta,“ tõi ta välja põhjused, miks meil on jätkuvalt vaja tegeleda märgalade kaitse ja rikutud soode looduslikkuse taastamisega.

Rahvusvahelist märgalade päeva tähistatakse iga aasta 2. veebruaril, mis on märgalasid kaitsva Ramsari konventsiooni sõlmimise aastapäev. Tänavu saab see vanim siiani toimiv rahvusvaheline looduskaitsekokkulepe 50-aastaseks.
Eestis tähistatakse Ramsari konventsiooni juubelit mitte traditsioonilise teaduskonverentsiga, vaid praegusi reegleid järgides hoopis hajutatumalt –  66 loodusmatkaga üle terve Eesti. Infot matkade ja registreerumise kohta leiab siit

TAUSTAKS

Ramsari konventsioon

1971. aastal Kaspia mere äärses Iraani linnas Ramsaris sõlmitud märgalade kaitse konventsioon on praegu vanim riikidevaheline looduskaitselepe, millega on liitunud 171 riiki.
Eesti ühines leppega 1994. aastal ja meilt on rahvusvaheliste märgalade ehk Ramsari nimekirja arvatud kokku 17 ala kogupindalaga üle 306 000 hektari. Neist tuntuimad on Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspargid ning Muraka, Peipsiveere, Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealad.

Suuremad sood, mille tervisesse on Eestis viimase 10 aasta jooksul panustatud

• Ördi, Kikepera, Kuresoo ning Valgeraba Soomaal;

• Tolkuse ja Maarjapeakse sood;

• Luitemaa looduskaitsealal;

• Laukasoo Lahemaa rahvuspargis;

• Muraka, Ratva, Sirtsi ja Tudu rabad Virumaal

Alustatud on ka liigirikaste madalsoode ja allikasoode tervendamist. Lisaks on taastanud endiseid kaevandusalasid ca 1000 hektaril, millest olulisemad on:

• Viru ja Hara raba jääksoo Lahemaa rahvuspargis;

• Laiuse jääksoo Jõgevamaal;

• Määvli raba jääksoo Hiiumaal;

• Arramäe raba jääksoo Põlvamaal.

Veel uudiseid samal teemal

Ohuala tähised Paukjärve ääres, foto: Riina Kotter
25.02.2021|Keskkonnaministeerium

Valitsus toetas Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmist

Valitsus kiitis täna heaks Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja muudatused, mis tulenesid riigikaitse vajadustest. Ala kaitse-eesmärgid ega välispiir ei muutunud.

23.02.2021|Keskkonnaministeerium

Ka viies ÜRO keskkonnaassamblee toimub eestlase (kaas)juhtimisel

Eile alanud viies ÜRO keskkonnaassamblee keskendub üleüldise globaalse looduskeskkonna parandamisele. Seekordne assamblee toimub Norra juhtimisel, kuid asepresidendi roll on eestlase käes.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.