Sa oled siin

Madridi kliimakonverentsil rõhutati vajadust kiirelt tegutseda

15.12.2019

Täna lõppenud Madridi kliimakõnelusetel COP 25 tunnistasid riigid, et kliimamuutuste ohjamiseks on vaja astuda kiiremaid samme ning riikide senised kliimakavad tuleb viia kooskõlla Pariisi kokkuleppega. Kasvuhoonegaaside kvoodikaubanduse reeglid jäid riikide erimeelsuste tõttu siiski kokku leppimata. Kokkulepe tuleb nüüd saavutada uuel aastal Glasgows toimuval COP 26-l.

Eesti delegatsiooni juhi Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Kadri Sippi sõnul on järgmine aasta võtmetähtsusega, kuna siis peavad riigid esitama uuendatud kliimaplaanid saastenumbrite vähendamiseks. „Kõik riigid peavad kiiremini tegutsema ja otsima tõhusamaid lahendusi taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks ning fossiilkütustel põhineva tehnoloogia väljavahetamiseks,“ rõhutas ta.

Kasvuhoonegaaside kvoodikaubanduse reeglite osas tehti küll palju tehnilist tööd ära, kuid mõne väga olulise printsiibi üle, mis tagaksid reeglite ranguse, jätkub arutelu järgmisel kliimakonverentsil Glagows. Kadri Sippi sõnul tuleb reeglid panna paika nii, et kvooditehingu järgsed heitkogused ka tegelikult väheneksid ning säiliks riikide ambitsioon kasvuhoonegaaside vähendamisel. „Ühelt poolt tuleb vältida seda, et ei toimuks topeltarvestust. See tähendab, et projekti või meetme vähendatud saastekoguse ühikud müüakse samaaegselt teisele riigile või erasektorisse ning samu ühikuid kasutatakse ka oma kliimaeesmärgi täitmisel. Ning teiseks ei tohi eesmärkide täitmiseks lubada üle kanda varasemaid Kyoto Protokolli kvoodiühikuid, millega ei kaasne ju tegelikku kasu,“ ütles Sipp.

Konverentsi teiseks keeruliseks teemaks kujunes arengumaade rahaline toetamine kliimamuutuste mõjude (nt tormid, üleujutused, põuad, merevee taseme tõus) põhjustatud kahjudega seoses. „Eraldi finantsmehhanismi lisaks juba olemasolevale siin looma ei hakata. Samas pandi paika edasised sammud, et tõhustada arengumaade võimekust kahjude vältimiseks ning nendega toimetulemiseks  – näiteks asutatakse vastav ekspertgrupp, kes koostab täpsema tegevusplaani. Muuhulgas vaadatakse üle arengumaade võimalused saada toetust ÜRO rohelisest kliimafondist,“ lausus Sipp.

Poliitilisemate teemade kõrval astuti samm edasi ka mitmes muus Pariisi kokkuleppe rakendamise küsimuses. Näiteks kinnitati konkreetne plaan, kuidas kliimaalases tegevuses edendada soolist võrdõiguslikkust, mis on eriti olulise tähtsusega just nendele riikidele, kus naised on kliimamuutuste mõjudele haavatavamad.

COP25 ajal näitas Euroopa Liit tahet ja eeskuju kliimamuutuste pidurdamiseks. Euroopa Komisjon tutvustas 11. detsembril Euroopa rohelist kokkulepet, mille eesmärk on siduda kliimaga seotud tegevused kõikide poliitikavaldkondadega. Päev hiljem, 12. detsembril kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi saavutada ELis aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Selliseid konkreetseid samme ootab Euroopa Liit ka ülejäänud maailmalt.

Lisaks ametlikele läbirääkimistele toimus COP 25-l palju kõrgetasemelisi arutelupaneele, kus otsiti lahendusi nii rohetehnoloogiate arendamiseks, innovatsiooni ja teaduse edendamiseks, aga ka arengumaade  toetamiseks. Arengumaad ootavad arenenud riikidelt suuremat toetust rohetehnoloogiate kasutuselevõtmiseks ja võimekuse suurendamiseks, et kliimamuutustega kohaneda.

Veel uudiseid samal teemal

13.08.2020|Keskkonnaministeerium

Kuhu panna kõik meie kantud T-särgid ja teksapüksid?

Euroopa Komisjoni Eesti esindus koostöös Keskkonnaministeeriumiga käivitavad Arvamusfestivalil tekstiilitöötubade ja aruteluga inimeste tarbimisharjumustele ja ringmajandusmudelile tähelepanu juhtiva heategevusprojekti “Tekstiil ringlusse!”.

24.07.2020|Keskkonnaministeerium

Rene Kokk esindab Eestit ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel

Täna, 24. juulil esindab keskkonnaminister Rene Kokk Eestit ÜRO Julgeolekunõukogu virtuaalsel kohtumisel kliima teemal ja kutsub riike üles tegema koostööd taastuvenergia tehnoloogiate arendamisel.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.