Sa oled siin

Laevade ballastveega võõrliikide levimisele tõmmatakse pidurit

18.12.2019

Täna kohtuvad Tallinnas Läänemere riikide ja Atlandi kirdeosa merenduseksperdid, et panna piir laevade ballastvees leiduvate võõrliikide levikule. Eesti merealast on viimase kümne aasta jooksul leitud 14 kahjulikku võõrliiki, kellest tuntuim on ümarmudil. Läänemeres tervikuna elutseb meile teadaolevalt tervelt 140 kahjulikku võõrliiki.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul soodustab võõrliikide levimist peamiselt ballastvesi, mida kasutatakse laevade stabiliseerimiseks ja sõiduomaduste parandamiseks. Ühes sadamas pumbatakse ballastvesi laeva sisse ja teises sadamas laevast välja, olenevalt laeva lasti suurusest.

„Kui Singapuris laeva pumbatud ballastvesi pumbatakse välja Läänemeres, satub siia veeliike, kelle looduslik elupaik on India ookeanis või Singapuri väinades. Mõni selline liik suudab ellu jääda ka Läänemeres, ohustades nii aga kohalike liikide säilimist. Seab ju võõrliik ennast sisse kohalike liikide elupaikades ning võtab üle nende toidulaua,“ märkis Reisner.

Tänasel kohtumisel lepivad Kirde-Atlandi ja Läänemere riikide eksperdid kokku ühtse korra ja metoodika, kuidas sadamate merealasid uurida ja võõrliikide ohte hinnata. „Ei ole mõeldav, et Taanis või Rootsis hinnataks riske hoopis teisiti kui meil,“ selgitas Reisner.

Ballastvete kasutamist reguleerib rahvusvaheline kokkulepe, millega Eesti ühines 2018. aastal. Kokkuleppe kohaselt tuleb laeva ballastvett puhastada ning selleks peavad laevadel olema puhastusseadmed. Ballastvee käitlemise nõuded kohalduvad eelkõige suurtele reisi- või kaubalaevadele, millel on ballastvee mahutid. Eesti lipu all on selliseid laevu ligikaudu 25, nende hulgas Tallinki laevad.

Juhul kui laevad liiguvad ühes merepiirkonnas ja kindlate sadamate vahel, ei pea alati ballastvett puhastama ning laevadele antakse sellekohane vabastus. Selleks tuleb eelnevalt hinnata ja uurida külastatavate sadamate merealal levivaid liike. Näiteks kui Tallinna ja Helsingi sadamate lähedasel merealal elutsevad sarnased liigid, mis ei kujuta endast mingit ohtu ei Eesti ega Soome merealadele, siis pole ballastvete puhastamine vajalik. Kaugemate sadamate korral, eeskätt nende, mis asuvad kas Atlandi või India ookeanis või kaugemal, see aga väga suure tõenäosusega nii ei ole.

Eestis on taotluse ballastvee puhastamisega seotud vabastuse saamiseks esitanud Veeteede Ametile kõik Tallinki laevad, mis liiguvad Läänemere piirkonnas.

Veel uudiseid samal teemal

24.01.2020|Keskkonnaministeerium

Soome lahest leiti Mehhiko päritolu karp

2019. aastal käivitunud Eesti, Vene ja Soome ühisprojekt Soome lahe kaitseks ADRIENNE algas suviste välitöödega, mis viis mereuurijad kokku kahe uue liigiga. Nimelt leiti Soome lahe idaosast merekarp Rangia cuneata ja hulkharjasuss Laonome xeprovala.

14.11.2019|Keskkonnaministeerium

KUTSE: Merestrateegia meetmekava vahearuande avalik arutelu

Arutelu leiab aset 6. detsembril 2019 kell 13.00 Keskkonnaministeeriumi I korruse saalis.

Oodatud on linnavalitsuste ja omavalitsusliitude esindajad, teadusasutuste esindajad ning kolleegid ja koostööpartnerid, kes tunnevad merestrateegia meetmekava vastu huvi.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.