Sa oled siin

Läänemere riikide kalandusjuhid arutasid Läänemere kvoote ja sealsete pringlite kaitset

09.09.2020
FOTO: SAMBAH / SOLVIN ZANKL

Eile lõppesid kahepäevased Läänemere riikide kalandusläbirääkimised (BALTFISH), mida eesistujana juhtis Eesti. Fookuses olid järgmise aasta kvoodid ning pringlite kaitsmine Läänemeres.

„Eesti huvitub läbirääkimistes ennekõike pelaagilistest liikidest. Positiivne on, et kilu kvooti on järgmisel aastal võimalik tõsta kuni 6% ning Liivi lahe räimekvooti 15%. Samas pole aga avaosa räime olukord kahjuks kiita. Räime biomass on languses, mis tähendab et kvooti tuleb vähendada kindlasti 36%, “ ütles kalavarude osakonna nõunik Kaire Märtin.

Läänemere avaosa lõhekvoot võib pisut tõusta, Soome lahe oma aga langeda. Avaosa tõus on seotud tollega, et on suudetud panna piir ebaseaduslikule lõhepüügile Läänemere lõunaosas. Soome lahe langus tingitud tollest, et kala tagasiheide on kasvanud ning tagasi heidetud osa arvestatakse kvoodist maha.

Kõige keerulisem on Läänemeres tursal ja lääneosa räimel, kelle arvukus on madalseisus. Läänemere keskkond ei sobi enam tursapopulatsioonidele, seda nii soolsuse kui reostuse tõttu.

Pringli populatsioon Läänemeres on äärmiselt ohustatud, noid on järgi jäänud alla 500. Seetõttu on rahvusvahelised mereteadlased välja tulnud väga karmide soovitustega tolle liigi kaitseks. Välja on pakutud nende põhielupaikades võrgupüügikeelu alad, kuna pringel jääb võrku ja hukkub. Lisaks on ettepanek üle kogu Läänemere võrgud varustada elektrooniliste peletitega, seda ka aladel, kus pringlit praktiliselt ei esine, sh ka Eesti veed. „Meie hinnangul on väga ebaproportsionaalne panna igaks juhuks peletid ka paikadesse, kuhu pringel satub äärmiselt harva,“ kommenteeris Märtin. Eesti eesmärk eesistujana on tulla välja soovitusega, mis siiski keskendub vaid peamistele pringli elupaikadele.

BALTFISH on regionaalne kalandusjuhtide organisatsioon, kuhu kuuluvad Läänemere riikide esindajad ning huvigrupid. Seal räägitakse läbi regionaalsel tasandil olulised kalandusküsimused. Hoo sai BALTFISHi sisse 2013. aastal vastu võetud EL ühise kalanduspoliitika määrusest. Regionaalne koostöö oli uue kalanduspoliitika üks peamisi muudatusi. „Elu näitab, et parimad tulemused saavutatakse Euroopa Liidus ainult juhul, kui regionaalselt on asjad eelnevalt kokku lepitud.,“ selgitas Märtin ning lisas, et Eesti on BALTFISHi eesistuja tänavusest 1. juulist kuni järgmise aasta juulini.

Järgmine juhtide kohtumine on planeeritud oktoobrisse ehk vahetult enne Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu.

Veel uudiseid samal teemal

20.10.2020|Keskkonnaministeerium

Ööl vastu tänast pandi paika Läänemere järgmise aasta kalakvoodid

Ööl vastu tänast lõppesid Luksemburgis kalandus- ja põllumajandusnõukogu läbirääkimised, mille tulemusena selgusid 2021. aasta kalapüügivõimalused. Kilu- ja lõhesõpradel on põhjust rõõmustamiseks, räimefännid peavad mõnevõrra väiksema kvoodiga leppima.

23.09.2020|Keskkonnaministeerium

Padise kloostris tähistatakse esimest korda rändekalade päeva

Laupäeval, 26. septembril tähistatakse Padise kloostri kõrval ning sees üleilmset rändekalade päeva. Sel päeval on fookuses lõhed, meriforellid, angerjad, tuurad ja teised meie vetes elavat või tulevikus siia naasevad rändekalad.
 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.