Sa oled siin

Kutseliste kalurite järgmise aasta püügivõimalused väga ei muutu

26.11.2020
Angerjad. Foto: Martin Meier

Valitsus kinnitas tänasel istungil kutseliste kalurite järgmise aasta kalapüügivõimalused ning -tasud. Tänavusega võrreldes kasutada lubatavate püügivahendite arvud ei muutu, mis tähendab, et ranna- ja sisevete kalurid saavad kasutada sama palju võrke, mõrdu ja muid püügivahendeid kui 2020. aastal. 

Mõningal määral muutuvad püügitasud. Umbes pooled rannapüügi ja siseveekogude püügi tasud tõusevad ja pooled langevad. „See on loomulik kõikumine, sest tasud sõltuvad eelneva aasta kalasaakidest,“ selgitas keskkonnaminister Rain Epler. Ta lisas, et 2019. aasta kalasaagi väärtuse saab ametlikust püügistatistikast ja kala esmakokkuostuhinnast. „Tähtis on teada, et meile väga oluliste kilu ja räime püügitasud jäävad samaks, samas traalpüügil langeb oluliselt tursa tasu, sest Läänemere tursavarud on kokku kuivanud ja saagid pea olematud.“

Siseveekogudes on suhteliselt sarnane pilt. Kehtestatud erinevatest püügiõigustasudest 23 tõusevad, 15 langevad ja 26 jäävad samaks. Kõige suurema languse teeb meie siseveekogude saagikaima püügivahendi ehk Peipsil kasutatava põhjanooda (mutniku) tasu, mis langeb enam kui 400 euro võrra.

Tõusvate tasude seast aga leiab kõigi nende püügivahendite tasud, millega püütakse angerjat nois veekogudes, kuhu riigi toel regulaarselt angerjat asustatakse. Võrtsjärves, Kaiavere, Kuremaa, Vagula ja Saadjärves sõltub mõrdade püügiõiguse tasu angerja asustamiseks juba tehtud kulutustest.

Kui kõik kutselise kalapüügi 2021. aasta püügivõimalused välja ostetakse, laekub neist tasudest riigieelarvesse umbes 900 000 eurot. Seda raha kasutatakse kalavarude uuringute läbiviimiseks, samuti järelevalve toetamiseks ning ka otseselt kalapopulatsioonide turgutamiseks kas asustamise või kudealade taastamise teel.

„Nii kutselise kui harrastuspüügi tasude eest rahastatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu aastast aastasse erinevaid kalandusalaseid projekte. Nende seas on näiteks väikesadamate sissesõidutee süvendused, koelmute taastamine, aga ka lastele mõeldud kalalaagrid, kust kasvavad välja meie tulevased kutselised ja harrastuspüüdjad,“ ütles Epler.

Veel uudiseid samal teemal

22.02.2021|Keskkonnaministeerium

Värske uuringu tulemusena saab osa kalaliike suurema kaitse

Äsja valminud uuring ütleb, et suur püügikoormus ohustab mitme kalaliigi head seisundit, mistõttu on vaja seada nende püügile lisapiirangud.

05.02.2021|Keskkonnaministeerium

Valitsus kinnitas tänavused lõplikud kalapüügikvoodid

Kuigi Euroopa Liidu tasemel olid Eesti kalapüügivõimaluste osas nii Läänemerel kui ka Põhja-Atlandil kokkulepped sisuliselt olemas ning püük sai alata juba 1. jaanuaril, siis lõplikud kvoodinumbrid ning riigisisese jaotuse kehtestas Vabariigi Valitsus tänasel istungil. 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.