Sa oled siin

Kujundame seisukohad Euroopa kliimaseaduse kohta lähikuudel

04.03.2020

Täna tegi Euroopa Komisjon ettepaneku Euroopa kliimaseaduseks, millega soovitakse õiguslikult kehtestada Euroopa Liidu ülene kliimaneutraalsus aastaks 2050. Eesti kujundab seisukohad Euroopa kliimaseaduse kohta lähikuudel, mil algavad läbirääkimised seaduse üle Euroopa Liidu Nõukogus ja Euroopa Parlamendis.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul on Eesti juba varasemalt toetanud Euroopa Liidu ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist aastaks 2050, mis soovitakse läbi kliimaseaduse muuta nüüd ka õiguslikult siduvaks. „Meile on väga oluline, et riikidel säiliks õigus valida eesmärkide saavutamiseks neile sobivaid viise ning selles osas kliimaseadus piiranguid ei sea,“ ütles Klaas.

Praegune Komisjoni ettepanek ei muuda 2030. aastaks kokku lepitud eesmärke. Küll aga plaanib Komisjon esitada 2020. aasta septembris plaani 2030. aasta kliimaeesmärkide ambitsiooni tõstmiseks, suurendades EL kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise eesmärki praegu planeeritud 40% pealt vähemalt 50% peale ja kuni 55% peale.

Klaasi sõnul on Eestile kindlasti oluline, et 2030. aasta eesmärkide ülevaatamine põhineks põhjalikul mõjuhinnangul ja arvestaks juba praeguseid kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke ja tagaks õiglase kulude jaotuse.

Lisaks teeb Komisjon ettepaneku  seada perioodiks 2030–2050 Euroopa Liidu ülesed vahe-eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Trajektoori soovitakse hakata iga viie aasta tagant üle vaatama võttes seejuures arvesse nii viimaseid teaduslikke ja rahvusvahelisi arenguid kui ka olemasolevaid EL poliitikasuundi, õigusakte ja senist edenemist kliimaneutraalsuse eesmärgi suunas. Sealhulgas saavad oluliseks aluseks olema riikide poolt esitatavad ja regulaarselt ülevaadatavad riiklikud energia- ja kliimakavad. Komisjon soovib oma ettepanekus saada volitust liikmesriikidele soovituste tegemiseks, kui meetmed ei ole piisavad kliimaneutraalsuse saavutamiseks.

Komisjoni ettepanek tõsta kliimaneutraalsuse eesmärgi kõrval fookusesse ka kliimamuutustega kohanemine ja haavatavuse vähendamine on Klaasi sõnul igati tervitatav. „Teatavates piirkondades ja sektorites on kliimamuutustega kohanemine isegi olulisem ja vajalikum kui tegelemine kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega. Pean silmas siinjuures just elurikkuse ja ökosüsteemide säilimist,“ märkis Klaas.

Ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid välja töötama ja rakendama kliimamuutuste mõjudega kohanemise strateegiad ja tegevuskavad.

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal.

Veel uudiseid samal teemal

05.04.2021|Keskkonnaministeerium

Energia- ja tööstussektori CO2 heitkogused vähenesid aastaga üle 30%

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvates Eesti käitistes vähenes CO2-heide 2020. aastal 33,8% võrreldes 2019. aastaga ehk ligikaudu 2,9 mln tonni CO2 võrra.

23.03.2021|Keskkonnaministeerium

Rakvere linn pürgib kliimaneutraalseks

Keskkonnaministeerium sõlmis Rakvere Linnavalitsusega ühiste kavatsuste deklaratsiooni, et koostöös Eesti keskkonnaseisund paremaks muuta. Deklaratsiooniga võtab Rakvere Linnavalitsus eesmärgi saada üheks esimeseks kliimaneutraalseks omavalitsuseks Eestis.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.